Ettevõtete käivet puudutavad andmed Infopanga raportites tuginevad maksu- ja tolliametile esitatud infole. Paljude sektorite puhul kohandatakse neid andmeid, et vähendada pöördmaksustamisest tingitud mõju käibenumbritele ja muuta need lähedaseks tegelikele andmetele. Selliselt töödeldud käivet nimetatakse „tuletatud käibeks“.
Märge selle kohta, kas raportis on käibeandmeid analüütiliselt kohandatud või mitte, leiate alati sektori üldise ülevaate graafiku (esimene eelmise kvartali majandustulemusi käsitlev graafik) alt.
- Allikas: Äripäeva Infopank
Miks maksu- ja tolliameti andmed erinevad ettevõtte majandusaasta aruande andmetest?
Vaatame tuletatud käibe arvutamise näidet Toyota Baltic AS numbrite alusel:
- Allikas: Äripäeva Infopank
Näeme, et kui ettevõtte 2019. aasta kvartalitulemused liita, siis tuleb aastakäibeks üle 600 miljoni euro. Majandusaasta aruandes on aga müügitulu 328 miljonit eurot. Mootorsõidukite müük on üks paljudest sektoritest, kus pöördmaksustamine mõjutab oluliselt MTA käibenumbreid ja võib anda segaseid signaale.
- Allikas: Äripäeva Infopank
Reaalsemate tulemuste saamiseks on Äripäeva Infopank välja töötanud igale ettevõttele unikaalse koefitsendi.
Käibekoefitsendi arvutus Toyota Balticu näitel:
1. Maksu- ja tolliameti andmed:
2. Majandusaasta aruande andmed:
3. Koefitsendi arvutamine:
(Käive2019_1 + Käive2019_2 + Käive2019_3 + Käive2019_4) / Käive 2019 ehk
(127 781 358 + 174 712 691 + 148 342 746 + 154 708 439) / 328298115 = 1,8445
Soovides leida 2020. aasta kolmanda kvartali käibetulemust Toyota Baltic AS-ile, siis kasutame järgmist arvutuskäiku:
Käive2020_3 / Koefitsient
105 057 352/1,8445 = 56 957 089,75 (ümardatud väärtus 56 957 000)
NB! Kui 2019. aasta andmeid pole, siis arvutatakse koefitsient 2018. aasta andmete põhjal. Kui need puuduvad, siis tehakse arvutused ilma koefitsendita.
Teadvustame, et sellel lähenemisel on omad miinused. Näiteks ei pruugi ettevõtete käibejagunemine aastast aastasse olla sarnane. Ühel aastal võib olla rohkem pöördmaksustamisega seotud tehinguid, teisel vähem jne. Sellele vaatamata usume, et paljudes sektorites annab see parema ülevaate reaalsetest käibenumbritest, kui ainult maksu- ja tolliameti kvartaalsete andmete kasutamine.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.