Seekordses nipinurgas tuletame meelde, millised vajalikud toimingud on programmis vaja teha seoses alanud aastaga.
- Triinu Kase selgitab, milliseid toiminguid tuleb programmis teha seoses aastavahetusega
1. Arvestusaastad
Moodul Finants >> Seadistused >> Arvestusaastad
Alanud aastal võivad uute arvete tegemisel või sisestamisel tekkida erinevad veateated. Enam levinud põhjus on see, et on unustatud lisada uus arvestusaasta.
Arvestusaasta lisamisel jälgi, et see oleks sisestatud kronoloogilises järjekorras, nii et perioodid ei kattu ega ole jäänud midagi vahele. Ära kustuta varasemaid arvestusaastaid ega muuda järjekorda, kui peaksid märkama viga (sellisel juhul võta ühendust klienditoega).
2. Aruannete perioodid
Moodul Üldine >> Seadistused >> Aruannete perioodid
Aruannete perioodide puhul kindlaid piiranguid ei ole. Need võib kustutada ja muuta. Oluline on teada, et aruannete puhul kasutatakse valikut, mis on määratud 1. reale. Tühja rea juurde lisamiseks vajuta 1. rea numbrile, et terve rida aktiveeruks ning vajuta Enter.
3. Numbriseeriad
Erinevates moodulites on erinevad numbriseeriad. Ära unusta kasutada kõiki neid, mille oled programmi loonud. Kui varem on numbriseeria seadistus olnud tühi, siis ei ole vaja seda ka edaspidi täita.
Näiteks on numbriseeria seadistus: moodul Müügiarved >> Seadistused >> Numbriseeriad-arved.
4. Kontod ja bilansi kirjeldus
Kontrolli, et kontoplaanis oleks konto „8999” (või sarnane oma ettevõtte kontoplaani järgi) arvestusaasta tulemuse jaoks. Selle konto olemasolu saab kontrollida moodulis Finants >> Registrid >> Kontod. Kui see puudub, saab selle lisada kodulehel oleva juhendi järgi.
5. Aasta lõpetamise kanne
Kõige lõpuks tuleb lõppenud perioodi kasum/kahjum kanda uude aastasse. Selleks sisesta uus finantskanne lõppenud aasta viimase kuupäevaga (31.12). Kui aasta lõppes kasumiga, pead selle kandega krediteerima „Eelmiste perioodide kasumi/kahjumi” kontot ja debiteerima „Arvestuslik tulemus” kontot. Kui aasta lõppes kahjumiga, on deebet ja kreedit vastupidi.
Edukat alanud aastat Excellenti meeskonnalt!
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.