Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Statistikaameti juhtivanalüütikud Jaan Õmblus ja Märt Leesment uurisid, mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta.
Käive ja selle muutus on näitajad, mis annavad nii reaalmajanduses kui ka majandusstatistikas kõige vahetuma pildi turul toimuvast. Sisuliselt on tegemist hetkeolukorra peegeldusega. Bilansid saadakse kokku hiljem, nagu ka kasum-kahjum arvutatakse välja tagantjärele teatud perioodi tulemuste põhjal, mistõttu annab klassikaliste näitajate analüüs majanduses toimuvast pildi viitega. Infot ettevõtete käibest saame aga möödunud kuu kohta ja see on aluseks ettevõtete kiirstatistikale, mis annab majanduse tervisest kiireima pildi.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.