Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu arutas 2021. aasta riigieelarve üle ning leidis, et eelarvesse on kavandatud mitmeid positiivseid samme, kuid paljud valikud on murettekitavad.
- „Ilusatele lubadustele vaatamata pole investeeringute märgatavat kasvumõju näha teede ja hoonete projekteerimises ega ehituses,“ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Positiivsetest arengutest võib näiteks välja tuua teadus- ja arendustegevuskulude suurendamine 1%-ni SKPst. „Nüüd on äärmiselt oluline valitsuse sihikindlus järgmiste sammude tegemisel, seal hulgas rakendusuuringute programmi algatamine ja innovatsiooni teenuskeskuse funktsiooni loomine,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Seotud lood
Saates „Teabevara tund” on vaatluse all eelarvestamine tootmisettevõttes Eesti Energia ja meediafirmas Äripäev. Tuuakse välja eelarvestamise protsessi erisused ja muudatused, mis eelarvestamises on viimasel ajal tehtud. Juttu tuleb nii traditsioonilise eelarvestamise plussidest ja miinustest kui ka kohanduva eelarvestamise eripäradest.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.