Raamatupidaja.ee hakkab tegema paljudest konverentsidest veebiülekandeid, et kliendid, kes on konverentsist huvitatud, aga ei saa mingil põhjustel kohale tulla, saaksid konverentsist siiski osa.
- Teeninduskonverentsi veebipileti omanikud said otseülekandes valida ühe praktikumi, milles osaleda, aga hiljem said järele vaadata ka teised praktikumid. Foto: Äripäeva konverentsid
Veebiülekanne toimub samaaegselt konverentsiga ja osaleja näeb kõike saalis toimuvat ning saab esitada süsteemi kaudu esinejale küsimusi. Lisaks on võimalik suhelda ka teiste veebiülekannet jälgivate osalejatega neile kirjutades. Veebiülekanne on 30 päeva pärast toimumist järelvaadatav ning pileteid saab seotada
Äripäeva e-poest. Üritustel on võimalik valida kas saali- ja veebipileti vahel.
Kuna kõik osalejad – nii saalis, kui (kodu-)kontorites – logivad sisse konverentsi veebikeskkonda, on ka virtuaalsel teel osalejatel võimalus veebikeskkonna teel osalejatega kohtumisi kokku leppida.
Möödunud nädalal toimus 15. Pärnu Raamatupidamiskonverents 2020, mis toimus esmaskordselt paralleelselt nii saalis, kui ka veebiülekandena. Osalejad võtsid uudse lahenduse kiiresti omaks ning kasutasid online keskkonda küsimuste küsimiseks ja esinejate testidele vastamiseks. Online pileteid saab soetada ka oktoobri lõpus toimuvale Raamatupidajate päevale ning oma osalust saali ja veebi vahel on võimalik vahetada kuni 2 nädalat enne ürituse toimumise hetke.
Konverentside Coaching 2020 ja Teeninduskonverents 2020 programmi- ja projektijuht Aira Tammemäe näeb veebikonverentsidel mitut tugevat eelist.
„Näiteks meeldib osalejatele võimalus vaadata konverentsi endale sobival ajal, mitte ilmtingimata kõike otseülekandena,“ märkis ta. „Coaching’u konverentsil mai lõpus sai palju kiidusõnu nn intervjuude stuudio. Suunasime kõik esinejad pärast ettekannet spetsiaalsesse stuudiosse, kus nad vastasid osalejate küsimustele, ja need intervjuud olid tohutult huvitavad, oluline lisaväärtus. Ka meeldis osalejatele võimalus liikuda erinevate stuudiote vahel ja panna endale sisuliselt kokku oma programm,“ rääkis Aira Tammemäe oma kogemusest.
Tammemäe näeb eelist selleski, et veebikonverentsil ei lähe ükski osa kaduma. Tal on selle kohta näide Teeninduskonverentsilt juunis. „Veebipileti omanikud said otseülekandes valida ühe praktikumi, milles osaleda, aga hiljem said järele vaadata ka teised praktikumid. Selline konverents annab osalejale oluliselt rohkem võimalusi," rääkis ta. "Minule isiklikult meeldib väga ka konverentsi platvorm, mis võimaldab aktiivselt osaleda. Näiteks tegime ettekannete sees ja vahel erinevaid gallupeid, ka selle kaudu tuli head lisainfot. Suurepäraselt on lahendatud networking, kohtu kellega tahad, ei pea mööda koridore inimest taga otsima ning eks eestlasele on ka mugavam selline kontakt, selmet võtta mõnel potentsiaalsel kliendil lihtsalt varrukast kinni."
Tema sõnul loob konverentsi otseülekanne ka osalejale lisavõimalusi. "Näiteks tegime Coaching’u konverentsi ajal 200 individuaalset coaching’ut, seda poleks kohapeal saanud nii hästi pakkuda. Ka Teeninduskonverentsil oli osalejatel võimalus võtta lisaks individuaalne kohtumine coach’iga.“
„Mina ise olen tõesti veebikonverentside fänn,“ ütleb Tammemäe. „Tõsi, vahepeal tahaks ka silmast silma kokku saada, kuid sisu saab veebikonverentsilt rohkem ning teemad, mis eriti huvitavad, saab hiljem korduvalt üle kuulata. Kusjuures, veel üks huvitav nüanss. Mitu osalejat on konverentsi kuulanud autoroolis. Nagu raadiost.“
Best Marketingi programmijuht Hando Sinisalu ütles, et eriolukorra tõttu korraldati tänavune rahvusvaheline reklaamifestival täielikult online-formaadis. "Tegime ajalugu, esmakordselt said konkursile töid esitanud agentuurid zürii tööd näha reaalajas. Saime selle formaadi kohta mitmelt poolt maailmast head tagasisidet ja mitmed teised festivalid on meie kogemustest huvitatud," lisas Sinisalu.
- Rahvusvahelisel reklaamifestivalil Baltic Best viidi online keskkonnas läbi ka hindamine.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.