Värbamisspetsialist Ketlin Kasak selgitab, et nagu ka teiste värbamiste puhul, tuleb ka raamatupidajat värvates teha korralik protsess, kuid eelnevalt on vaja valmis teha profiilikirjeldus, millest lähtuvalt peab aru saama, millist raamatupidajat vajatakse.
- Värbamisspetsialist Ketlin Kasak Foto: Riina Vaikmaa
Oluline on teada, kas raamatupidaja tuleb väiksesse, keskmisesse või suurde ettevõttesse - sellest lähtuvalt tuleb paika panna kogu profiil, töökoha kirjeldus ja kõik, mis sinna profiilikirjelduse alla käib. “Kui see profiil on valmis, tuleb selle protsessiga edasi minna, siis teeme kas töökuulutuse või kui ei saa, siis tuleb valmis olla sihtotsinguks,” räägib ta raamatupidajate värbamisest. Ketlin Kasaku sõnul on väga oluline mitte jääda töökuulutuse peale lootma. “Mina armastan öelda, et kõik õnged peavad olemas vees, sul peavad olema kõik kompetentsid ja oskused olemas, et see hea inimene leida,” selgitab ta piltlikult.
Praktiline töö aitab mõista, kuidas kandidaat mõtleb
Raamatupidamisteenust saab ka osta. “Kumb siis sulle sobib - kas teenus või inimene. Mina olen proovinud mõlemat varianti ja eelistan inimest,” räägib ta enda kogemusest ning soovitab mõelda, keda sul on vaja ning alles seejärel hakata õiget inimest otsima.
Kui esimesed inimesed on leitud, soovitab Ketlin Kasak kindlasti neile anda ka praktiline töö. “Ära võta ettevõttest või internetist mingit copy-paste ülesannet, see ei aita sind,” soovitab Kasak. “Mõtle, mis on sul hetkel ettevõttes väga oluline teema seoses raamatupidamisega, millised on probleemid, raskused või väljakutsed. Kirjelda seda situatsiooni ja lase see kandidaadil ära teha.”
Ülesande eesmärk on aru saada, kuidas see inimene mõtleb. Kui teie mõtted ühinevad, siis ta sobib.
Vaata, kuidas kandidaat saab hakkama keerulises olukorras
Ketlin Kasak on värbamisprotsessis näinud, et töövestlusel võib kõik tore olla, aga inimese tegelikku pale näed siis, kui on mingi suur konflikt, kriis või raskus - siis tuleb tegelikult välja, kes on kes. See on elu reegel.
“Värbamisprotsess on see koht, kus tuleb kohe tekitada mingeid keerulisi olukordi, kus sa näed, kuidas inimene tunneb end ebamugavas olukorras. Kui oled pannud sinna igasuguseid keerulisi situatsioone, siis vaata kuidas inimene mõtleb,” selgitab ta, miks tasub seda teha, et näha, kes sulle sobib ja kes mitte.
Kui on tekkinud inimesed, kellega saaksid hästi suhelda ja kes sulle sobivad, siis sa saad edasi minna töövestluse juurde. “Ma ei soovita enne aega sellele raisata, üldjuhul on juhtidel alati kiire, minu ülesandeks on alati olnud see, et me teeme enne võimalikult palju eeltööd ära, et juht ei peaks tegelema selle administratiivse poolega,” selgitab Kasak värbamisspetsialisti eeltööd. Kohtumisel tuleks aga küsida väga konkreetseid küsimusi.
“Ma olen öelnud, et värbamisprotsess peab olema viisakas, kena, ilus igatepidi, lugupidav, aga see ei tohiks olla ka lihtsalt niisama tore tegevus, vaid seal peavad olema ka väga konkreetsed teemad laual, töövestluseks tuleb ka ette valmistuda korralikult,” selgitab ta. “Internetist on hea vaadata, milliseid küsimusi küsida, aga need küsimused on vaja ikka enda elust lähtuvalt panna paika.
Töövestluse ülesehitus
Töövestlus võiks olla jagatud keskmiselt viieks osaks. Esimene osa võiks olla sissejuhatav – küsid, et kuidas oli ilm või kas inimene jõudis ilusti kohale, sellised küsimused tekitavad hea tunde.
Kui olete jõudnud töövestluse laua taha, siis räägid talle enne lühidalt iseendast - kes sa oled, mida sa seal firmas teed, see on formaalne viisakus.
Kui kandidaat on kõikidele küsimustele ära vastanud, siis sa alles räägid, millist inimest sa sellele töökohale vajad, aga mitte enne, muidu ta hakkab spikerdama. Asjad peavad olema õiges järjekorras.
50% ajast peaks kuuluma inimeste kuulamisele töövestlusel. Sealt edasi räägid sellest ametikohast, keda sa sinna töökohale ootad ja siis võib kandidaat esitada enda küsimused. Kandidaadi küsimused näitavad ka ära, mis on inimese arengutase.
Kui töövestlus on lõppenud, siis tuleb analüüsida kõikide inimeste mõtteid ja vastuseid. “Ma kindlasti ei soovita seda teha juhil üksi, vaid peaks olema veel paar inimest, kes seda asja jälgivad,” ütleb Ketlin Kasak. “Ma olen seda viga ise elus teinud ja ma olen ise näinud, kuidas juhid seda viga teevad - sa ei näe neid asju, mida sinu meeskonnaliige näeb.”
Isiksusetest aitab hinnata isiksust
Raamatupidaja värbamise puhul soovitab Ketlin Kasak teha ka isiksusetesti. Väga tõsiselt tuleb hinnata seda olukorda ja isiksust. “Isiksusetesti puhul ei ole oluline, kas te teete Tripod-i, Disc-i või mingit muud, neid variante on väga palju,” toob ta välja mõned võimalused. “Test ei anna sulle 100% õige tunnetuse, aga see annab vähemalt enesekindluse, kas sul tekkisid õiged tunded selle inimesega või paneb see test sind mingi asja üle rohkem järele mõtlema.”
Kui sa tahad head raamatupidajat, siis sa pead hindama selle inimese isiksust, kui sul on mingi suur väljakutse või probleem. “Ma olen raamatupidajate puhul näinud, kui tähtsad on tema kogemused,” räägib värbamisspetsialist oma kogemustest. “Näiteks üks raamatupidaja, kes mul oli - tal olid sellised kogemused teistest ettevõtetest, mis aitasid mind, need panid mind mõtlema asjadele, millele ma poleks ise elus tulnud. Ta rääkis sellest, kuidas ühes teises ettevõttes kõik oli, ta nägi selle ettevõtte kasvu nullist. See oli väga lahe ja ma sain koguaeg tema käest õppida, sest tema koguaeg õppis, kuidas need teised juhid tegid asju ja otsustasid.”
Igale kohale leidub õige inimene
Ketlin Kasak on näiteks pidanud otsima ka sellist raamatupidajat tootmisettevõttesse, kes pidi oskama nelja keelt – rootsi, vene, eesti ja inglise. Lisaks pidi tal olema finantsjuhi kogemus ja ta pidi suutma teha väga paljudes erinevates riikides ülekandeid. “Seal oli vaja leida meeletul hulgal kompetentse ja läks küll üle poole aasta aega, aga me siiski leidsime selle inimese, kes oli elanud pikalt Rootsis, aga tahtis tagasi Eestisse tulla,” räägib ta, et värbamismaailmas kehtib reegel, et iga pott leiab oma kaane, vahel võtab lihtsalt natuke kauem aega, aga kõik on võimalik.
Ketlin Kasak sõnab kindlalt, et tema ametiaja jooksul ei ole jäänud mitte ükski ametikoht värbamata, lihtsalt siis on kas rohkem aega võtnud või pidi mõnda asja natuke rohkem ümber hindama. “Kui me paneme võimatu profiili või seletuse, siis on vaja jagada need asjad kaheks ja panna mõned kompetentsid kokku. Alati leidub lahendus,” kinnitab ta.
Raamatupidaja värbamisprotsessi peab võtma väga tõsiselt. Peab leidma raamatupidaja, kes võtab ettevõtte asja hingega. Raamatupidaja ei saa olla selline inimene, kes teeb asju üle jala või kiiruga, see ei sobi. “Ta peab sinu asjadesse suutma süübida, aru saama, mõistma, küsima küsimusi, sind taga ajama, mitte nii, et sina ajad teda,” räägib Ketlin Kasak.” Mulle meeldib, et raamatupidaja ajab mind taga ja see on õige, nii peabki olema, mitte vastupidi. Ta on sinu raha juht ja seda tuleb võtta tõsiselt.”
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.