Nüüd võimaldab Swedbank esimese pangana Eestis algatada makseid ka teiste pankade kontodelt. Ristmaksete teenust saavad kasutada kõik Swedbanki era- ja ärikliendid, kellel on SEB panga konto Eestis, Lätis või Leedus.
„Internetipangas avatud maksete algatamine on järgmine samm, et tuua meie klientideni Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi positiivsed mõjud ja muuta pangatoimingud lihtsamaks ja mugavamaks,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. „Eelmisel aastal olime esimene pank, mis kuvas teiste pankade kontoinfot. Nüüd astume sammu edasi ja selleks, et oma erinevates pankades asuvatest rahalistest vahenditest makseid teha, ei pea enam erinevates keskkondades toimetama.“
Kliendid saavad soovi korral lisada Swedbanki internetipanka oma teises pangas asuva konto ning alustada makseid teistest pankadest nagu senimaani Swedbanki kontodelt. Täna toetab avatud maksete tehniline platvorm riigisiseseid SEPA-makseid, mis tähendab, et konto, millelt ülekanne tehakse ja konto, millele raha laekub, peavad asuma samas riigis. Maksevõimalusi erinevate pankade vahel laiendatakse järk-järgult, vastavalt pankade tehnilisele valmidusele.
Ulla sõnul on digitaalne kliendisõbralik pangandus osa Swedbanki DNA-st, mistõttu on pangale oluline avatud panganduse esimeste sammudega sektoris teed näidata. „Avatud pangandusega pankade ja litsentseeritud fintech-ettevõtete vahel tekkiv tihedam koostöö toob lisaks mugavusele ja lihtsamale pangaasjade ajamisele pikemas perspektiivis kindlasti kaasa ka täiesti uudseid finantsteenuseid, mille rakendamisel tahame olla esimeste hulgas.“
Uus ristmaksete lahendus on üks osa Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi PSD2 (Euroopa Liidu teine makseteenuste direktiiv) rakendamisest, mille eesmärk on luua turvaliste ja tõhusate maksete jaoks paremaid tingimusi. Direktiivi rakendamise raames peavad pangad avama oma infrastruktuuri teistele litsentseeritud teenusepakkujatele, mis rikastab finantsturgu uute teenustega ja laiendab klientide võimalusi.
Allikas: Swedbank
Seotud lood
Praeguses keerulises olukorras on paljudel ettevõtetel käive tublisti langenud või suisa nulli kukkunud ja tekkinud on likviidsusprobleemid. Kuna määramatust on palju ja keegi ei tea, kas seismajäänud äri hakkab taastuma kolme, kuue või üheksa kuu pärast, tasub ettevõtjatel mõelda ka plaanile B ehk oma ettevõtte päästmisele saneerimise abil.
15. aprillil võttis Riigikogu vastu kobarseaduse, mis on koostatud koroonaviiruse SARS-CoV-2 (edaspidi COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus) pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja selle tagajärgede leevendamiseks väljatöötatud meetmete elluviimiseks. Võtame kokku olulisemad punktid, millega raamatupidajad peaksid kursis olema.
Eriolukorrast tingitud ajutistest meetmetest Soomes kirjutab BDO Eesti raamatupidamis- ja aruandlusteenuste projektijuht Kaie Kadakas.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.