Kaugmüük ja Intrastat Euroopa Liidus

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millest kaks olulisemat on seotud rahvusvaheliste kaubatehingutega. Muudatuste valguses on asjakohane üle vaadata ka olemasolevad reeglid, eelkõige need kohad, mis on seni kõige rohkem küsimusi tekitanud.

E-kaubandus ehk info, toodete ja teenuste müük interneti teel on väga kiirelt arenev valdkond. E-kaubanduse raamatupidamine ei ole lihtne ettevõtmine, seega süvene teemasse põhjalikult, kui seda esimest korda teed.

E-poest kaupade ja teenuste ostmine kasvab Eestis pidevalt, ometi on meie e-kaupmeestel kasutamata potentsiaali – piiriüleses e-kaubanduses jääme Euroopa Liidu keskmisele veidi alla. Teiste liikmesriikide tarbijatele e-kaupade ja -teenuste müümisse tasub rohkem panustada, eriti arvestades, et Euroopa Komisjon on teinud ja teeb ka edaspidi mitmeid piiriülest e-kaubandust puudutavaid lihtsustusi, sh maksusüsteemis, kirjutab Grant Thortoni partner, maksunõustamise valdkonna juht Krisjan Järve.

Internetikaubandus levib järjest laiemalt. Üha rohkem inimesi soovib osta kodunt lahkumata, viimasel ajal isegi toidukaupu. Ettevõtjad on järjest enam valmis neile seda võimalust pakkuma. Netikaubandus on levinud viimasel kümnendil, aga kaugmüügi põhimõte on juba aastaid sama. Nii Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis 112/2006 kui ka käibemaksuseaduses (KMS) on kaugmüügi regulatsioon olemas.

HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.