Tänapäeval on moejoogiks spordijook. Minudoc.ee perearst Sergey Saadi selgitab, mida spordijoogid endas sisaldavad ning kellele need mõeldud on.
- Kellele sobib spordijook? Foto: Pixabay
Miljonid inimesed võtavad toidulisandeid, lootes neist mingisugust kasu saada - parandada oma üldist tervist ja südant, langetada kehakaalu või kasvatada lihaseid.
“Näiteks jõutrenni tegevad sportlased võivad toidulisandite abil parandada lihaste jõudlust ja soodustada nende kasvu - seda just erinevaid toidulisandeid kombineerides,” kommenteerib
Minudoc.ee perearst Sergey Saadi. Lisaks sellele võivad nad õige dieedi abil kehakaalu langetada ja söögiisu kontrolli all hoida.
Mida spordijoogid sisaldavad?
Väga levinud on just spordijoogid - neid tarbitakse palju, aga kas need tarbijad tegelikult teavad, mida üks spordijook sisaldab? “Spordijoogid sisaldavad tavaliselt suhkru kujul süsivesikuid. Kui need suhkrut ei sisalda, siis on need maitsestatud madala kalorsusega magusainetega. Konkreetne suhkru ja elektrolüütide kogus spordijookides on ette nähtud selleks, et toimuks kiire hüdratsioon ning imendumine,” selgitab
Minudoc.ee perearst. “Seda tüüpi toitainete täisväärtuslik imendumine seedetraktis toimub tavaliselt ainult intensiivse treeningu korral, mis kestab tunni või pikemalt. Tuleb meeles pidada, et spordijook on sportlastele ja mittesportlase jaoks on see tegelikult lihtsalt veel üks suhkrurikas jook.”
Uuringud on näidanud, et täiskasvanud sportlastele on spordijoogid üldjuhul kasulikud. “Ent kui treenija ei tee jõulist treeningut, siis võib spordijookide liigne tarbimine suurendada ülekaalu ning rasvumise ja muude terviseprobleemide, näiteks II tüüpi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste ja podagra tekkeriski. Loomulikult on oht ka hambakaariese tekkeks,” räägib Saadi spordijookide tarbimisega kaasnevatest ohtudest ning lisab, et lapsed ei tohiks üldse spordijooke tarbida. “Kui on valida spordijoogi ning vee joomise vahel, siis soovitan omaltpoolt ikka vett - see on metaboolselt neutraalne ja ei sisalda liigselt süsivesikuid.”
Seotud lood
Lugeja küsib: Mul on üks kolleeg, kes käib pidevalt haigena tööl ja see hakkab häirima. Ühest küljest on väga ebameeldiv, kui kõrvallaua taga inimene päevast päeva nina luristab ja köhib ja kuna tal on ilmselgelt halb olla, teeb ta seetõttu töös vigu. Ma ei tahaks nakkust saada ja haigeks jääda. Mida kaastöötajad ja tööandja sellises olukorras teha saaksid?
Kui töötaja ei tule tervise tõttu pikka aega tööülesannetega toime, võib tööandja lepingu üles öelda. Kui pikalt peab haige olema ja kas arvesse läheb ka hoolduslehel oldud aeg?
Riigikogu rahanduskomisjon saatis teisele lugemisele tulumaksuseaduse eelnõu, millega on muuhulgas plaanis vabastada tulumaksust riigieelarvest füüsilisele isikule makstav lasterikaste perede kodutoetus ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetus ning sätestada, et täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.