Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sagenenud on töökiusamisega seotud töövaidlused
Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842.
Tähelepanu väärivad aga kõik viimasel aastal otsuseni jõudnud töövaidlusasjad, sest selguma hakkavad töövaidlusorganite seisukohad, milliseid tõendeid on vaja töökiusamise tõendamiseks ja tuvastamiseks ning millistel juhtudel see sisuliselt võimalik ei ole.
Psühhosotsiaalsete ohutegurite koolitustel ja töörühmade aruteludel on olnud eri arvamusi seda tüüpi riskide hindamise ja toimetuleku taktikate kohta riskide maandamiseks. Müüdid ja tõlgendused tööandja uuest kohustusest on hoogustunud pärast 1. jaanuaril jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatust.
2015. aastal Statistikaameti poolt läbi viidud Eesti tööelu-uuringus nimetati peamiste tööst tingitud vaimsete probleemidena kurnatust, närvilisust, tööd häirivat stressi ja masendust.
Krooniline konflikt kasvab töökiusuks, kui alandav ja vaenulik käitumine (mida tajuvad sellisena nii kiusatu kui ka pealtvaatajad) kordub ning on pikaajaline (st on kestnud mõne kuu) ja kui kannatanul pole võimalik end selle eest kaitsta
Raamatupidamiseta ei saa tegutseda ükski ettevõte ega mittetulundusühing ning kuna paljudel ettevõtjatel puuduvad vastavad teadmised, on enamasti mõistlik see teenusena sisse osta. Mida peaks raamatupidamisteenuse tellimisel silmas pidama ning milliseid vigu kiputakse sel teemal tegema, räägib enam kui 25-aastase kogemusega raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.