Ülitundlikkus ei ole nõrkus

Ülitundlikkusest räägitakse siis, kui inimesel on kaasasündinud kalduvus tugevalt reageerida näiteks ümbritseva keskkonna häältele või valgusele, uudistele või ka oma mõtetele ja tunnetele. Ta elab sisse teise inimese maailma ja jälgib ümbritsevat pidevalt.

Ülitundlikkuse all ei mõisteta siiski aistingute keskmisest paremat toimimist, vaid närvisüsteemi tundlikku reaktsiooni. Tundlikkus ei ole haigus või puue ning seda ei diagnoosita.

Sageli on ülitundlikud inimesed introverdid ja tagasihoidlikud, aga ka see ei pea alati paika: tundlik inimene võib olla ka vägagi sotsiaalne. Ülitundlikkust on palju uurinud USA psühholoog Elaine Aron ja näiteks Soomes on moodustatud ka ülitundlike inimeste ühing.

Ülitundlikel inimestel on väga tugev sisemine motivatsioon. Tööelus on ülitundlikkusega seotud nii võimalused kui ka väljakutsed. Ülitundlike inimeste jaoks on olulisemateks teemadeks jaksamine ja väsimine. Tundlik inimene jaksab teha palju tööd, on paindlik ja kohusetundlik töötaja ning kannatab raskeidki pingeid, aga tundlikkuse tõttu on ta aldis suurele väsimusele. Juhi ülesandeks on panna neid omadusi tähele näiteks töö ja koormuse planeerimisel.

Paljudel tundlikel inimestel on väga tugev sisemine motivatsioon. Nad ei vaja niivõrd välist motiveerimist kui pigem julgustamist. Parim variant on, kui ülitundlik inimene saab ise kujundada oma tööd ja töö tegemise viise.

Paljud ülitundlikud inimesed tunnevad ennast mingil moel eraldiolevana või teistsugusena, kuna nende maailmakogemust on raske edasi anda neile, kes ei ole samal moel tundlikud.

Meeskonna aktsepteeriv, julgustav ja heatahtlik õhkkond on eriti olulised ülitundliku inimese edukuse seisukohalt. Ta saab oma võimeid parimal moel rakendada erinevusi austavas töökeskkonnas.

Tundlikkuse tunnistamine ja sarnaste inimeste leidmine kasvatavad eneseteadvust ja –hinnangut. Siis suudab ta ka paremini hoolitseda oma jaksamise eest.

Vahel võib juhtuda, et ka juht ise on ülitundlik. Sellisel juhul on tal paremad võimalused ära tunda sama omadust alluvates. Tundliku inimese jaoks ebasobiva töökeskkonna näitena võib tuua telefoniteenindust avatud kontoris. Ka seda ei pea tingimata välistama, aga oluline on jälgida, et on piisavalt võimalusi taastuda, enda eest hoolitseda ja üksi olla. Vastutus ülitundliku inimese tööheaolu eest on nii inimesel endal kui ta tema juhil.

Allikas: tööheaolu.ee