Tehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonivaldkonna kiire areng suunab liikumist teadmismahukama majanduse poole. Konkurentsis püsimise ja kasumlikult tegutsemise nimel on vaja kasutusele võtta moodne tehnoloogia ja nutikad lahendused. See on immateriaalne põhivara, mille loomisel on peamine roll intellektuaalsel kapitalil.
- Ave Nukka selgitab, kuidas kajastada immateriaalset põhivara
Selgitamaks välja immateriaalse põhivara liike ja arvestuspõhimõtete rakendamist Eesti ettevõtetes, tegi Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi uurimisrühm uuringu praktikaettevõtete ja Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aruannete põhjal. Praktikaettevõtetelt koguti andmeid aastate 2016–2017 kohta, kaasates majandusarvestuse ja ärijuhtimise õppekava üliõpilasi. Uuringus osalesid väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad. Kokku saadi vastused 82 ettevõttelt, millest 67% olid teenindus- ja 33% tootmisettevõtted.
Seotud lood
Viimaste aastakümnete jooksul on arendusväljaminekutena tehtud olulisi investeeringuid immateriaalsetesse varadesse. Eestis võib kohata ettevõtteid, kes on arendusväljaminekuid suures ulatuses kapitaliseerinud, ja ettevõtteid, kes on otsustanud kõiki arendusväljaminekuid kajastada kuluna nende tekkimise hetkel.
DStream Accounting juht Krista Teearu kirjeldab krüptoraha raamatupidamislikust vaatevinklist, selgitab millise varaga on tegemist ja millist arvestusmeetodit peaks selle investeeringu kajastamisel kasutama.
Tänapäeva moderniseeruvas ja globaliseeruvas majanduses suureneb immateriaalse varaklassi tähtsus ning osakaal majandusüksuste koguvaras. Immateriaalse vara olulisust on enim mõjutanud infotehnoloogia kiire areng ning turutõkete vähenemise ja väliskaubanduse hoogustumise tagajärjel intensiivistunud konkurents.
Järjest rohkem ettevõtteid kasutavad krüptoraha maksevahendi, investeeringu või raha kaasamise vahendina. Krüptoraha kajastamise võimalused finantsaruandluses harutas lahti PwC Eesti juhtivaudiitor Rando Rand konverentsil „Raamatupidamine ja maksud 2019“
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.