54 protsenti inimestest jälgib oma II pensionisamba hetkeseisu vähemalt korra aastas, kuid koguni 83 protsenti usub, et pensionivara investeeringute juhtimisega tegeleks nad korra aastas või sagedamini, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust.
Uuringu kohaselt jälgib kõige enam, 36 protsenti inimestest oma pensioni hetkeseisu 1-3 korda aastas. Sellest sagedamini jälgib 18 protsenti vastanutest. 30 protsenti inimestest vaatab oma pensioniseisu harvem kui korra aastas ning 17 protsenti inimestest ei tutvu kunagi oma pensionivarade olukorraga.
Inimesed hindavad aga kõrgemalt oma potentsiaalset finantskäitumist pensionisamba vabatahtlikuks muutmise korral. 28 protsenti vastanutest usub, et tegeleks oma pensionivarade investeeringutega vähemalt korra kuus ning 23 protsenti juhiks oma pensioniinvesteeringuid vähemalt korra nädalas. Ligi kolmandik ehk 32 protsenti inimestest tegeleks pensioni investeerimisega vähemalt korra aastas.
Vastajatelt uuriti ka nende senise investeerimiskogemuse kohta. Inimestest, kes ei ole siiani investeerimisega tegelenud, kuid on sellele mõelnud, tegeleks vähemalt korra kuus pensionivara investeerimisega 58 protsenti inimestest. Vastajatest, kes on varem veidi tegelenud investeerimisega, tegeleks vähemalt korra kuus pensionivara investeerimisega 57 protsenti inimestest. Nendest, kes ei ole varem investeerimist kaalunudki, vastasid 33 protsenti, et plaanivad hakata edaspidi vähemalt korra kuus tegelema oma pensionivara investeerimisega.
„Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on optimistlikud oma tuleviku-mina finantskäitumise suhtes, kes hakkab võrreldes praeguse „minaga“ aktiivsemalt jälgima oma finantsvarasid ning otsima ja hindama investeerimisvõimalusi,“ kommenteeris Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu.
„See on väga positiivne, et inimestel on huvi ja motivatsiooni oma rahaasjadega edaspidi rohkem tegeleda, kuid samal ajal tasub olla realist – finantsharjumused tekivad ja kinnistuvad võrdlemisi pika ajaga ning investeerimisega kasumlikkuseni jõudmine nõuab järjepidevalt õppimist, eksimist ja oma aja panustamist rohkem kui korra kuus,“ rääkis Rajasalu.
Uuringust selgus, et mehed on oma potentsiaalse varadega tegelemise osas optimistlikumad: 62 protsenti meestest on valmis vähemalt kord kuus aega võtma, et ise oma pensionivara investeeringuid juhtida, naistest tegeleks sama sagedalt oma investeeringutega 42 protsenti vastanutest. Mõnevõrra aktiivsemad on ka venekeelse emakeelega inimesed, kellest 58 protsenti tegeleks oma pensioniinvesteeringutega vähemalt korra kuus, kuid eesti keelt kõnelevatest tegeleks sama tihti 50 protsenti vastanutest.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta juunis ja juulis. Eesmärk oli selgitada hinnanguid riiklikule pensionisüsteemile ning mõista paremini inimeste ootuseid ja meelsust seoses pensioniga. Uuringus osales 1599 inimest Luminor Pensions Estonia II pensionisamba klientide seast.
Allikas: Luminor Bank
Seotud lood
Kaks aastat tagasi tehti Eestis 300 tööandja hulgas küsitlus, millest selgus, et ligi kolmandik tööandjatest ei tea, mida tööandjapension tähendab. Paari aastaga on termini tundjate hulk suure tõenäosusega kasvanud, kuid võimalust kasutab ja pakub siiski vaid 3% kohalikest ettevõtetest, mis tähendab suuri kääre selle poolest, et üle poole Eesti töötajatest ise näevad tööandjapensionit olulise motivatsioonipaketi osana.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid selgitab, missugused muudatused võeti vastu möödunud aasta lõpus pensionikindlustuse seaduses ning kuidas muutub pensionivalem.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.