Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, kas töövaidluskomisjonile tuleb esitada uus avaldus, kui selgub, et lisaks töötasule on veel jäänud rahasid saamata.
- Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu
Lugeja küsib: Läksime tööandjaga tülli ja läksin töölt ära ning nüüd ei ole viimase kuu töötasu temalt kätte saanud. Pöördusin töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu tõttu. Käisin ka Tööinspektsiooni juristi vastuvõtul ning jurist ütles, et mul on veel õigus kasutamata puhkuse hüvitisele ja välislähetuse päevarahadele. Minu esimene avaldus on menetlusse võetud, kas ma pean nüüd puhkusetasu ja päevaraha saamiseks esitama eraldi avaldused? Kes ja kuidas töövaidluskomisjonis otsustab, kas ma oma raha kätte saan või mitte?
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Töötajal on saamata lõpparve ehk selle erinevad osad, sh töötasu, kasutamata ja aegumata puhkuse hüvitis ning töötamise ajal toimunud välislähetuse päevaraha. Töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt võib avaldaja ehk praegusel juhul töötaja pärast avalduse menetlusse võtmist taotleda avalduses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
Oluline on see, et töövaidluskomisjoni pöörduja väljendaks oma nõudes selgelt, mida ta teiselt poolelt saada soovib.
Kui töötaja algul nõudis ainult saamata jäänud töötasu, aga nüüd on selgunud sisuliselt uued nõuded, tuleks töövaidluskomisjonile esitada kasutamata puhkusehüvitise ja välislähetuse päevaraha saamiseks uus avaldus. Töövaidluskomisjoni juhataja võib liita avaldused määrusega ühte menetlusse, sest lõpparvesse kuuluvad nõuded on õiguslikult omavahel seotud, nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning ühine menetlemine võimaldab kiiremat lahendamist või lihtsustab menetlust. Samas võib töövaidluskomisjoni juhataja leida, et ühes avalduses esitatud nõuete või avalduse eraldi arutamine võimaldab töövaidlusasja kiiremini läbi vaadata või lihtsustab menetlust oluliselt. Kui avaldused on juhataja hinnangul liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvateks menetlusteks.
Töövaidluskomisjon annab menetlusse võtmise määruses avaldajale täpselt teada, kuidas tema avaldusi lahendama hakatakse.
Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Tavamenetluses osalevad otsuse tegemisel töövaidluskomisjoni juhataja ja kaks kaasistujat (tööandjate ning töötajate esindaja), kes osalesid asja arutamise viimasel istungil. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Viimasena hääletab töövaidluskomisjoni juhataja.
Täpsemalt saab töövaidluskomisjoni protsessist teada
Tööinspektsiooni kodulehelt ja
brošüürist.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, millal lahendatakse töövaidlus istungiga, millal kirjalikult.
Riigikohus selgitas 19. jaanuaril 2018 tehtud otsuses nr 2-16-5811 töölepingu kirjalikult sõlmimata jätmise õiguslikke tagajärgi. See oli töövaidlus, mille raames soovis töötaja pärast töösuhte lõppemist seadusjärgset hüvitist.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.