Eraisiku e-posti aadress on samasugune isikuanne nagu kodune aadress ja üldreeglina ilma inimese nõusolekuta seda avaldada ja jagada ei tohi.
Kui tavamaailmas ei ole heaks tavaks jagada kellegi kodust aadressi ilma tema nõusolekuta, siis digimaailmas tuleb olla sellega veelgi ettevaatlikum. Iga e-kiri, mille välja saadate, võib jõuda isikuteni, kellele see konkreetne kiri ei ole adresseeritud – seda ennekõike siis, kui eksitakse e-posti aadresside kirjutamisel. Selle tulemusena võivad kõrvalised isikud teada saada informatsiooni, mis ei ole neile mõeldud – olgu selleks nii kirja adressaadid koos e-posti aadressidega kui ka kirja enda sisu. Kõige mustema stsenaariumi tulemusena võidakse selle kirja sisu (koos e-posti aadressidega) edastada veel suuremale isikute ringile või laiemale avalikkusele. Sellepärast tulebki eraisikute e-posti aadresside kasutamisel kindlasti arvestada isikuandmete töötlemise reeglitega, sh eelistama neid meetmeid, mis kohe alguses tagavad suuremat privaatsust.
Seotud lood
Järjest rohkemate tegevuste ja andmete liikumine küberruumi, sh arveldamine ja klientide andmebaasid on tekitanud terve küberkurjategijate tööstusharu, mis küberruumis olevatelt väärtuselt üritab matti võtta. Kõige haavatavamad on ettevõtted, kelle käsutuses on enim andmeid, enim väärtuslikke andmeid ja need, kellel on puudulik küberhügieen, kirjutab Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialist Maili Torma.
Möödunud on aasta palju kõneainet tekitanud isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest. Ettevõtete ja asutuste jaoks tekitas uus andmekaitse kord palju küsimusi ja lisatööd ning Andmekaitse Inspektsioonile esitati üksjagu rikkumisteateid. Ettevõtjate peamistest murekohtadest kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Allan Kubu.
Kõrgel Austria mägedes asub keskaegne Hochosterwitzi kindlus. Imposantne mäetipus trooniv hiiglaslik loss on tuntud ka ühe huvitava fakti poolest: see on üks väheseid kindluseid kogu maailmas, mida pole kunagi suudetud vallutada.
Eesti ettevõtted kannatavad vähekaitstud meiliserverite ja –süsteemide tõttu igakuiselt tuhandeid eurosid kahju. AKI ja RIA tuletavad ettevõtetele meelde, et nende kasutatavad meiliserverid oleksid häälestatud tagama e-kirjade usaldusväärsust ning kasutaksid vaid krüpteeritud andmeedastust ja sisse logimist.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.