E-riigihanked lähenevad sajale protsendile

„Eesti on e-riigihangete korraldamises eeskujuks teistele riikidele. Seda näitab ka Euroopa Komisjoni ja IMFi kõrge tunnustus,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Täielikule e-riigihangetele üleminekut toetab meie uus riigihangete register, mille innovaatiliste kasutusvõimalustega käiakse tutvumas üle maailma.“

„Riigihangete korraldamine keskse registri kaudu tagab, et teave korraldatavatest riigihangetest jõuab paremini ettevõtjateni üle Eesti,“ lisas rahandusministeeriumi riigihalduse asekantsler Raigo Uukkivi. „Statistikast ilmneb, et elektrooniline menetlus suurendab pakkujate arvu, mis omakorda võimaldab hankijatel arvestada tugevama konkurentsiga.“

Keskmine pakkujate arv on elektroonilise menetlusega riigihangetes kõrgem (3,7) kui elektroonilise menetluseta riigihangetes (2,1). Üle pooltel juhtudel (4389) kasutati registris menetluse lihtsustamiseks hankepassi.

Kokku sõlmiti eelmine aasta 10 961 hanke- ja raamlepingut. Sarnaselt aasta varasemaga on lepingu sõlminud pakkujatest valdav osa ehk 87% väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Riigihangete koguarv vähenes seoses 2017. aasta septembris kehtima hakanud kõrgemate piirmääradega asjade ja teenuste hangetes. Sellest tulenevalt vähenes lihthankemenetluste arv, kuid see on endiselt enimkasutatav menetlusliik, moodustades 45% hangete arvust. Samal ajal kasvas avatud hankemenetluse kasutamine 9% võrra. Allapoole riigihangete seaduses reguleeritud piirmäärasid jäävate riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks pakub register eelmisest aastast alates väikehanke korraldamise võimalust. Mullu korraldati väikehankeid kokku 117 korral.

Riigihankeid korraldati sarnaselt aasta varasemale kõige enam (38,5%) teenuste tellimiseks. Asjade ostmine moodustas 35,5% ja ehitustööde tellimine 26% hangetest. Võrreldes eelmise aastaga vähenes ehitustööde ja suurenes asjade ostmise hangete osakaal.

Valdavalt valitakse parim pakkumus endiselt välja madalaima hinna alusel, kuid ainult madalaimast hinnast lähtumine on langustrendis. Aastaga kasvas majandusliku soodsuse alusel hinnatud hangete osakaal 8 %, tõustes pea veerandini (24%) korraldatud hangetest. Majanduslikku soodsust kasutatakse hindamiskriteeriumina enam suuremamahulistes hangetes. Keskkonnahoidlikke tingimusi sisaldavate hankemenetluste osakaal vähenes 4%-lt aastaga 3%-le hangetest.

Rahvusvahelise menetlusena korraldati 16% hangetest, kasvades aastaga 4 protsenti. Neist üle poole juhtudel osteti asju, järgnes teenuste tellimine s.h sotsiaal- ja eriteenused (42%) ning kõige vähem telliti ehitustöid (3%).

Tutvu 2018. aasta riigihangete lühikokkuvõttega ning vaidlustuskomisjoni kokkuvõttega.

Allikas: Rahandusministeerium