Stressi bioloogiline eesmärk on suurendada valmisolekut ohuolukorras toimetulekuks. Vaatamata sellele, et füüsilist ohtu kujutavaid olukordi on meie elus võrdlemisi vähe, tajuvad meie meel ja keha stressitekitavatena ka muutusi ja üleminekuid, sest need sekkuvad olemasolevasse tasakaalu ning nõuavad kohandumist.
- Gerda Urva selgitab stressi põhjuseid Foto: erakogu
Stress on meie igapäevane kaaslane, mis võib väljenduda emotsionaalselt ja füüsiliselt tuntava pingeseisundina. Tihtipeale tajutakse stressitekitavatena olukordi, kus ohus on praegune elustiil, isiklik turvalisus, majanduslik või emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalne staatus, väärtussüsteem või minapilt. Ohu tajumine on astmeline. See algab meelelise aistinguga – nähakse, kuuldakse või kogetakse midagi, mis käivitab kognitiivse töötlemise, mille käigus sündmus sildistatakse, antakse hinnang selle tähenduse ulatusele ja määratakse meie elule tekitatava lõhestatuse määr.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.