- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edasilükkunud tulumaksu kajastamine IFRS konsolideeritud aruannetes
Kas me oleme ikka õigesti aru saanud sellest, kas ja kuidas peaksid Eesti ettevõtted oma aastaaruannetes kajastama edasilükkunud tulumaksu? Selgitab KPMG vandeaudiitor Siim Kannistu.
IFRS aruannetes reguleerib edasilükkunud tulumaksu kajastamist standard IAS 12, mis on kehtinud samal kujul juba aastaid. Eestile sarnase tulumaksusüsteemi rakendamisega Lätis avanes aga ootamatu dialoog, mis on seadnud kahtluse alla Eestis kasutusel olnud edasilükkunud tulumaksu kajastamise põhimõtete õigsuse IFRS aruannetes.
Seotud lood
Majandusaasta aruanne kui ettevõtte raamatupidamislik visiitkaart on kahtlemata oluline dokument ning seetõttu tasub üle korrata, millised on peamised vead, mida aruande koostamisel tehakse, ja kuidas on võimalik neid vältida.
Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on finantsseisundi aruanne, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, ning põhiaruandeid selgitavatest lisadest.
1. jaanuaril 2019 jõustunud uue rendiarvestuse standardi IFRS 16 „Rendid” kohaselt tuleb alates 2019. aastast ettevõtetel enamikku rendilepinguid bilansis kajastada. See tähendab, et rentnike jaoks muutus rendiarvestus põhjalikult.
Finantseerimistegevusteks loetakse tegevusi, mis muudavad aruannet koostava majandusüksuse omakapitali või laenukohustiste struktuuri [1], kirjutavad BDO Eesti spetsialistid Sulev Luiga ja Jaanika Laansalu.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele