RIA võttis eesti.ee postkastis kasutusele DMARC turvastandardi, mis juba esimese nädalaga on peatanud rohkem kui 11 000 õngitsus- ja väljapressimiskirja jõudmise @eesti.ee aadressideni.
- Red mailbox, two yellow envelope and blue AT sign 3D Foto: scanpix
Muudatus oli vajalik, sest kurjategijad ja õngitsejad kasutavad tihti võimalust ja saadavad kirju aadressidelt, mis on inimeste jaoks usaldusväärsed ning kuritarvitavad seda usaldust. DMARC turvastandard nopib halbade kavatsustega e-kirjad ära enne, kui need jõuavad inimese postkasti.
„Nii saame paremini ära hoida inimeste andmete varastamise ning kuritarvitamise. Massidele saadetud ja näiliselt usaldusväärse saatjalt tulnud õngitsuskirjal õnnestub alati mõni inimene ära petta ning tema andmed kätte saada. Kasutusele võetud turvastandard teeb kasutaja elu lihtsamaks läbi selle, et tõkestab paljude selliste petukirjade jõudmise postkasti. Kui selliseid kirju jõuab vähem inimesteni, siis on ka vähem neid, kes moel või teisel ohvriks langevad. Muidugi ei tähenda see, et inimene ise ei pea oma postkastis enam hoolas olema,“ ütles RIA intsidentide käsitlemis osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer.
Uus turvastandard toob ka muudatuse neile, kes kasutavad Gmailis või mõnes teises keskkonnas saatjana @eesti.ee aadressi. Nüüdsest ei saa enam @eesti.ee nime alt kirju välja saata mujalt kui eesti.ee leheküljelt ning seda isikukoodi või asutuse registrikoodi kujul. „Mõistame, et muudatus on ebamugav neile, kes varem märkisid näiteks Gmailis e-kirja saatjaks @eesti.ee aliase, kuid selle lahendusega saame paremini kaitsta inimeste postkasti. DMARC turvastandard aitab tuntavalt piirata õngitsus-, väljapressimis- ja petukirjade levikut,“ ütles Tammer.
Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted said 2018. aastal e-kirja teel levinud finantspettuste tõttu rohkem kui 600 000 eurot kahju.
Allikas: RIA
Seotud lood
Kõrgel Austria mägedes asub keskaegne Hochosterwitzi kindlus. Imposantne mäetipus trooniv hiiglaslik loss on tuntud ka ühe huvitava fakti poolest: see on üks väheseid kindluseid kogu maailmas, mida pole kunagi suudetud vallutada.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) registreeris aprillis pea 300 intsidenti. Möödunud kuul kasvas lunavararünnakute arv ning õngitsuslehtede kaudu said rahalist kahju inimesed, kelle teadmata tegid kurjategijad Smart-ID kontod ja kasutasid neid e-teenustes.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemi Amet said valmis esmase versiooni e-riigi koodivaramust, mis muudab riigile loodud koodi ja tarkvaralahendused vabalt kättesaadavaks ja taaskasutatavaks.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on alustanud järelevalvemenetlust kohalikes omavalitsustes, selgitamaks välja, kuidas järgitakse infosüsteemidele kehtestatud infoturbenõudeid. Lisaks selgub küberturvalisuse teenistuse jaanuarikuu ülevaatest, et aasta alguses on küberintsidentide hulk hakanud veidi suurenema.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.