• 02.05.19, 11:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas arsti juures tohib käia tööajast?

Kas tööandja peab lubama töötajal tööajast arsti juures käia? Kas ja kui palju tuleks sellisest käigust ette teatada ja kas tööandja võib ka luba mitte anda?
Kas arsti juures tohib käia tööajast?
  • Foto: Pixabay
Lugeja küsib
Sain arstiaja keset tööpäeva. Ülemus lubas arsti juurde minna, kuid nõudis, et ma õhtul sellevõrra kauem tööl oleksin. Kas tal on õigus seda nõuda? Kas arsti juures käimisele kulunud aja pean hiljem tööl järele tegema?
Tööinspektsioon vastab
Kuigi töötaja töölepingust tulenev põhikohustus on töö ajal tööd teha, tuleb töölepingu seaduse järgi töötegemise takistuse korral töötajale anda mõistlikus ulatuses vaba aega edasilükkamatu toimingu tegemiseks. Enamgi veel – teatud juhtudel, kui töötegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval mõjuval põhjusel, tuleb selle aja eest talle maksta ka keskmist töötasu. Tööpäeva kestel haigestumisel arsti poole pöördumine või mõnetunnine eriarsti vastuvõtul käimine (ka lapsega) on just niisugused töötakistused. Teame ju, kui pikad on järjekorrad arsti vastuvõtule ja et enamikul töötajatest langeb see kokku tavapärase tööajaga.
Iseloomulik on, et töötaja ei saa ajutiselt tööd teha lühikesel piiratud ajavahemikul, s.t tegu ei ole pikaajalise või sageli korduva tööd takistava asjaoluga. Ettenägelik tööandja määratlebki töökorralduse reeglites juhtumid, millal ja millises ulatuses töötajale tööajast tasulist vaba aega võimaldatakse ja kellele-kuidas peaks ta oma soovist teada andma. Arsti vastuvõtule registreerides on töötajal võimalik kirjutada sellekohane taotlus mitu nädalat ette.
Loe edasi virtuaalkliinikust, millal tuleks ära oldud aeg tasa töötada ja millal peab tööandja säilitama keskmise töötasu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele