Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus (500 × 33%).
Ravikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse tekib peale sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud. Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, esitab Maksu- ja Tolliamet Haigekassale.
Näide 1
Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma kalendrikuus vähemalt 1375 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 275 eurot (1375 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 165 eurot (275 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.
Näide 2
2019. aasta veebruaris teenis füüsiline isik juriidilise isikuga sõlmitud töövõtulepingu alusel 400 eurot ning juriidiline isik maksis tasult sotsiaalmaksu 132 eurot. Samas laekus veebruaris ka füüsilise isiku ettevõtluskontole 800 eurot, millelt arvutati ettevõtlustulu maks 160 eurot (800 x 20%) ja millelt omakorda arvutati sotsiaalmaksu osa 96 eurot (160 × 33/55).
Seega laekus veebruaris füüsilise isiku eest sotsiaalmaksu kokku 228 eurot (132 + 96). Isiku puhul on veebruaris sotsiaalmaksu minimaalne kohustus täidetud ja tal on õigus ravikindlustuskaitsele alates 11. märtsist.
Kas ettevõtluskontole laekunud tulult saab teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonil mahaarvamisi?
Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinnipeetud tulumaksuna.
Samas on oluline arvestada, et ettevõtluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ja mõjutavad seeläbi füüsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust. Aastatulu ja maksuvaba tulu on selgitatud täpsemalt veebilehel
„Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018“.Kuidas toimub maksustamine teenuse osutamisel juriidilisele isikule?
Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele. Teenuse osutamisel juriidilisele isikule peab ainult arvestama, et juriidilisel isikul tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 20/80), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Juriidilise isiku täiendav maksukohustus ongi ettenähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.
Kaupade müümisel juriidilisele isikule täiendavat tulumaksukohustust ei teki.
Seetõttu kui eraisikule laekub ettevõtluskontole teenuse osutamise eest tasu juriidiliselt isikult ja tasu kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, siis tekib juriidilisel isikul ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (määr 20/80) tasumise kohustus (TuMS § 34 p 13 ning § 51 lõiked 1 ja 2).
Ettevõtluskonto omanik peab juriidilist isikut ise teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu ja et teenus kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Juriidiline isik teab selle põhjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (määr 20/80).
Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on juriidilisel isikul kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.
Seotud lood
Maksu - ja tolliamet selgitab, kellel ja miks on ettevõtluskonto kasulik, kas ja millal tekib konto kasutajal ravikindlustus ning kuidas toimub maksustamine.
2018. aasta alguses jõustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus. Sisuliselt anti füüsilisele isikule võimalus tegeleda väiksemas mahus ettevõtlusega ilma ettevõtjaks registreerimata, kohustuseta korraldada raamatupidamist ning esitada maksudeklaratsioone, nagu seda tavapäraselt äritegevuse raames tehakse. Selleks peab füüsiline isik avama pangas spetsiaalse ettevõtluskonto, millele laekunud summadelt makstakse nn ettevõtlustulu maksu.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.