Juba kaheksandat aastat valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Anname välja ka parima kollegi auhinna ehk soovime teada, kes on aasta hinnatuim finantsjuht meie lugejate meelest. Kelle töö oli Sinu meelest eelmisel aastal kõige mõjukam?
- 2018. aasta mõjukaima finantsjuhi autasustamine. Mõjukaima finantsjuhi tiitli ja parima kolleegi preemia sai Magnetic MRO finantsjuht Astrit Viisma-Kass. Foto: Urmas Kamdron
Žürii valis välja 13 finantsjuhti, kes on viimasel aastal suurte tegudega silma paistnud. Nende seast pääses finaali viis finantsjuhti, kelle seast palume teil valida kõige meeldejäävamate saavutustega silma paistnud finantsjuhi. Aasta mõjukaima finantsjuhi tiitli ja kolleegipreemia saaja selguvad
Pärnu Finantskonverentsil.
Hääleta hinnatuima finantsjuhi poolt
SIIN. Kõigi vastanute vahel loosime 7. aprillil välja osaluse järgmisele,
2020. aasta Pärnu Finantskonverentsile ja kolm Nobeli auhinna laureaadi Richard Thaleri raamatut
"Väärkäitumine".
Hääletamine on lõppenud! Osaluse järgmise aasta finantskonverentsile võitis Karmen Nurme, raamatud said omale Laura Kaselaid, Triin Rum ja Terje Kubi. Palju õnne!
2019. aasta nominendid (tähestikulises järjekorras)
• Anneli Aljas, Bolt (endise nimega Taxify)
Anneli edulooks on kontserni finantsüksuse arendamine nullist tsentraliseeritud kontinentideüleseks globaalseks äriettevõtteks ebatraditsioonilises ja ülehelikiirusel areneval tegevusalal. Anneli sihipärase töö tulemusel toimib korrektne finantsarvestus 30+ riigis viiel kontinendil, mis konsolideerub Eesti peakorteris.
Selle saavutamine on keeruline, sest nii tegevuse maksustamine kui ka tööjõukulude arvestus/maksustamine on pea igas riigis erinev, ja ka Bolti enda tulude ja juhi/kliendiboonuste arvestuse platvormi pidev arendamine on keeruline - ning seda kõike tehakse Eesti ajaloos esimest korda, ise õppides. Teiseks suuremaks tunnustuseks on 2018. a suvel investoritelt 175 miljoni USA dollari kaasamine ja unicorn'iks saamine, milles oli oluline roll ka Annelil finantsandmete ettevalmistamise ja protsessis osalemise kaudu.
• Kaja Kert, Merit Tarkvara
Kaja oli ettevõtte kaasasutaja aastal 1991 ja töötab samas firmas ka praegu. Algusest peale on Kaja hoolitsenud Merit Tarkvara raamatupidamise ja finantside korrasoleku eest, mis on olnud ka üks olulistest eduteguritest ning aidanud ettevõttel stabiilselt kasvada ja areneda.
Merit Tarkvara peamised tooted on raamatupidamisprogramm Merit Aktiva ja palgaprogramm Merit Palk. Mõlemad tarkvarad kasutavad kõige moodsamat pilvetehnoloogiat ning tarkvara kasutajate arv on üle 11 tuhande. Mullu tegi 25 töötajaga firma üle 2,3 miljoni käivet ja teenis 660 420 eurot puhaskasumit. Seejuures kasvas müügitulu 20,7 protsenti ja puhaskasum 59,5 protsenti. Ettevõttel on tütarfirmad Poolas ja Soomes, ja kuigi need ettevõtted on oma arengus veel lapskingades, toimub seal kiire areng.
Üheks eduteguriks on Kaja juhitav tarkvaraarendajate meeskond, kelle juhtimiseks on ta ennast pidanud kurssi viima erinevate riikide seadusandluse ja tavadega. Tal on olnud oluline roll saavutamaks finantsaruandluse kõrge kvaliteet. Merit Tarkvara areng on olnud läbi aegade väga edukas ning jäi silma Norra rahvusvahelisele kontsernile Visma International, kes tänavu ettevõtte kontrollosaluse välja ostis. Tehingu järel kuulub 70 protsenti Norra firmale Visma International Holding ning 30 protsenti firmale Kert Invest, mis kuulub võrdsetes osades Kaja Kertile ja tema abikaasale.
• Mait Mengel, Kaamos Group OÜ
Mait on võimsa Eesti kapitalil põhineva ning kinnisvara arenduse ja ehitusega tegeleva Kaamos Grupi finantsjuht, kelle igapäevategevustesse mahub nii arendusprojektide tasuvuse analüüsimine kui ka kinnisvarainvesteeringute väärtuse hindamine. Lisaks eelpool mainitule on Maidu ülesandeks kogu Kaamos Gruppi kuuluvate ettevõtete finantstegevuse planeerimine ja finantsotsuste tegemine. Kaamos Grupi ajalooline edu näitab, et Mait on antud ülesannetega briljantselt hakkama saanud. 2018. aastal oli Mait lisaks oma igapäevastele tööülesannetele eestvedaja Kaamos Gruppi kuuluva, puidutööstuse valdkonnas tegutseva ettevõtte Valmos OÜ müügiga. Silmapaistev on, et müügileping sõlmiti Euroopa ühe suurima puidutööstuse valdkonnas tegutseva kontserniga Paged Group (Poola), ja antud müügitehingut saab pidada 2018. aasta üheks suurimaks müügitehinguks.
• Marko Kaha, Orkla Eesti AS
Marko on Orkla Eesti ASi (endise nimega Kalev AS) finantsjuht alates aastast 2012 ja on olnud sellest ajast pühendunud ettevõtte pidevale kasvule. Seda tõestavad ka majandusnäitajad – aastast 2012 on ettevõte käive kasvanud 38 miljonilt eurolt 57 miljoni euroni 2017. aastal ning sama on teinud ka puhaskasum, mis on ajaliselt kasvanud 5% majandusaastate lõikes.
2018. aastal paistis Marko silma märkimisväärse ettevõtete ühendamise protsessi läbiviimisega, mille tulemusel tekkis Orkla Eesti AS, milles tegutsevad endise nimega Kalev AS ja Põltsamaa Felix AS. Märkimisväärseks võib pidada Marko Kaha panust nende kahe ettevõtte finantsarvestuse ja ka äritegevuse harmoniseerimisel viisil, mis ei tinginud takistusi kummagi ettevõtte igapäevastes tegemistes (tootmine), sh ka finantsarvestuse pidamises. Sujuva tegevuste harmoniseerimise alustalaks oli Marko Kaha selge visioon ühinemise läbiviimise osas ja selge ajaline strateegia – ühinemisprotsess peab olema võimalikult kiire ning kõigi klientide ja koostööpartnerite jaoks võimalikult märkamatu (tegevuse sujuv jätkumine ühinemise faasis). Ühinemise tulemusel on Eesti toiduainetööstuse turule tekkinud arvestatav ettevõte, mis annab tööd ligikaudu 500 inimesele ja Marko Kaha võib pidada antud ettevõtte kujundajaks.
• Marko Raid, Tallinna Sadam
2018 toimus Tallinna Sadama IPO ja Marko oli isiklikult vastutav kogu IPO läbiviimise eest.
Ettevõtte börsile viimine on väga suur protsess ja Tallinna Sadama IPO oli mitmes mõttes märgiline. Sadam mõjutab Eesti elu päris palju: kogu tehing ise, muutus suhtumine, kas riik saab IPOsid teha ja kas tasub teiste IPOdega edasi minna. Žüriiliikme sõnul oli see mõnes mõttes nagu lumekoristaja töö, kes teeb raja vabaks. Sellel oli suur mõju börsile, investoritele, sadamale endale ja järgmistele IPodele riigi poolt. Riigiettevõte toodi üle pika aja börsile ja sellega murti teatud paradigma. Väga oluline on, et see õnnestus.
Marko oli põhiline, kes seda korraldas ja läbirääkimisi pidas. Kogu protsess tuli hästi välja. Kuigi Tallinna Sadama IPO oli läbi aegade kallemaid, oleks see Marko tööta ilmselt veelgi kallimaks läinud.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.