Juba kaheksandat aastat valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Üks nominentidest on Merit Tarkvara finantsjuht Kaja Kert, kes on ettevõtte kaasasutaja ja selle finantsjuht olnud 27 aastat. Algusest peale on Kaja hoolitsenud Merit Tarkvara raamatupidamise ja finantside korrasoleku eest, mis on olnud ka üks olulistest eduteguritest ning aidanud ettevõttel stabiilselt kasvada ja areneda.
Uurisime, millised on ettevõtte edasised plaanid ja kuidas näeb Kaja finantsjuhi tööd.
Mida peate möödunud aasta kõige olulisemateks saavutusteks?
Suurim saavutus tundub olevat üleminek täielikult paberivabale raamatupidamisele ja täisautomaatsele panga tehingute importimisele.
E-arved olid meil juba varem kasutusel, kuid lisaks neile saabus suur hulk arveid meiliga PDF-failidena, mida raamatupidaja käsitsi sisestas. Paberivabaks ülemineku käigus saatsime kõikidele Eesti tarnijatele teate, et soovime edaspidi saada arveid e-arvetena.
Tulemus on see, et paljud tarnijad saadavad meile endiselt PDF-arveid, aga nüüd kasutame Omniva digiteerimisteenust ja digiteeritud arved saabuvad meile Merit Aktivasse ikkagi e-arvetena.
Miks te osa Merit Tarkvarast maha otsustasite müüa?
Mingit plaani müüa meil ei olnud, initsiatiiv tuli ostja ehk Norra firma Visma poolt. Küll aga olime Vismal silma peal hoidnud kui konkurendil. Soomes on Visma mitmed tarkvarad meie kõige suuremad konkurendid. Läbirääkimiste käigus saime aru nende firma kultuurist ja struktuurist ning jõudsime arusaamisele, et Vismaga ühinemine annab meile mitmeid uusi võimalusi.
Aasta mõjukaima finantsjuhi nominendid
•Anneli Aljas, Bolt
•Kaja Kert, Merit Tarkvara
•Mait Mengel, Kaamos Group OÜ
•Marko Kaha, Orkla Eesti AS
•Marko Raid, Tallinna Sadam
Aasta mõjukaim finantsjuht kuulutatakse välja Pärnu Finantskonverentsil, mis toimub 11.-12. aprillil Pärnus. Vaata lisa ja registreeri
siin. Kaks kõige tähtsamat neist on järgmised: 1. Võimalus õppida teistelt edukatelt meie valdkonna firmadelt. Visma grupi SMB ehk väike-keskmiste ettevõtete divisjonis on rohkem kui 30 firmat, kes tegutsevad mitmetes riikides meiega väga sarnaste toodete ja teenustega. Õppimine on esimene samm ja ilmselt üldse kõige olulisem, mida me saame teha ja juba olemegi teinud. 2. Loodame leida uusi partnereid, kelle lahendusi saaksime oma klientidele pakkuda nii Eestis, Soomes kui ka Poolas. Partnerite leidmine ja integreerimine võtab veidi aega, aga siin on peidus suur võimalus pakkuda meie klientidele teenuseid, mida me ise ei arenda.
Millised on edasised plaanid?
Kasvada, kasvada ja veel kord kasvada. Nii Eestis, Soomes kui ka Poolas. Ja pakkuda oma klientidele järjest uusi teenuseid, mis raamatupidajate ja ettevõtjate elu lihtsamaks teevad.
Kui vaatame oma lugupeetud konkurentide aastaaruandeid, siis näeme, et kasvavad need majandustarkvarafirmad, kellel on pilvelahendus. Kes pole veel pilve jõudnud, need kas seisavad paigal või kahanevad. Üleminek pilve pole veel kaugeltki lõpule jõudnud, aga asi liigub vääramatult pilve suunas, sest selle tehnoloogia eelised on piisavalt suured.
„Kasvavad need majandustarkvarafirmad, kellel on pilvelahendus. Kes pole veel pilve jõudnud, need kas seisavad paigal või kahanevad.“
Mida peate oma kasvu allikateks ja kui palju kavatsete veel kasvada?
Eesmärk on kasvatada käivet Eestis vähemat 20%, Soomes 40% ja Poolas 120%. Konsolideerituna annab see 25% käibe kasvu. Meie suurim väljakutse on nende eesmärkide saavutamine.
Peamisi kasvu allikaid on kolm.
1.Ettevõtete majandusarvestuse üldine liikumine pilve.
2.Uutele tegevust alustavatele ettevõtetele mugavate lahendute pakkumine oma raamatupidamise ja palgaarvestuse korraldamiseks.
3.Tarkvara vahetused keerukatelt ja kallitelt süsteemidelt meie tarkvarale. Näeme selgelt ettevõtete gruppi, kes on ostnud endale liiga keerulise ja kalli süsteemi, mida soovivad välja vahetada. Näiteks ületulekut erinevatelt Hansa programmidelt ja Directolt on üsna palju, eriti aasta esimestel kuudel. Loomulikult see ei tähenda, et meie konkurentide lahendustel midagi viga oleks, lihtsalt väikesed ja lihtsad firmad ei vaja nii keerukaid ja kalleid lahendusi.
Milline oleks ideaalne majandusprogramm?
Ideaalne programm on selline, kus raamatupidaja ülesandeks oleks ainult andmete kontrollimine. Kõik dokumendid ja majandustehingud peaksid liikuma elektroonselt. Tarkvarale peab volitatud isikutel olema ligipääs igalt poolt ja reaalajas, et ettevõtte edukaks juhtimiseks oleks info kohe kättesaadav.
Keda peate Eestis suurimateks konkurentideks?
Me asume väikeste ja keskmiste ettevõtete lahenduste pakkujate hulgas kusagil keskel. Üleval pool on Directo ja Hansa (Excellent Business Solutions Eesti) lahendused, allpool on mitmeid uusi tulijaid, näiteks SimplBooks ja SmartAccounts. Meie eesmärk on katta järjest suurem ala ja liikuda jõulisemalt nii ülespoole keskmise suurusega ettevõtete mängumaale kui ka leida veel parem pakkumine päris mikrofirmadele.
Olete olnud Merit Tarkvara finantsjuht 1991. aastast. Kui palju on finantsjuhi töö selle ajaga muutunud?
27 aastaga on finantsjuhi töö muutunud väga oluliselt. Esimesed tulude ja kulude arvestused sai tehtud ikka paberi ja pliiatsiga. Kuid tore on tagantjärele mõelda, et kui abikaasaga koos ettevõtte asutasime, siis alustasime kohe ka raamatupidamisprogrammi kirjutamisega. Programmist oli juba tol ajal väga palju abi, kuigi käsitööd oli endiselt palju ja paberkandjal dokumentide edastamine oli väga kaua tavapärane.
Tänaseks päevaks oleme jõudnud 100% paberivaba raamatupidamiseni. Kasutame enda toodetud pilvepõhist tarkvara Merit Aktiva. Praktiliselt kõik tegevused raamatupidamises on automatiseeritud: alates müügitellimuste automaatsest jõudmisest programmi, reaalajas toimivatest pangatehingutest kuni digiteeritud kuludokumentideni. Käsitsi andmete sisestus on minevik. See annab töös väga suure efektiivsuse. Finantsjuhi tööks on igapäevane tulemuste jälgimine, kuupõhine andmete analüüs ja pidev suhtlemine ettevõtte võtmeisikutega õigete otsuste tegemiseks.
Millisena näete finantsjuhi rolli tulevikus?
Tihtipeale on finantsjuht ja raamatupidaja ettevõttes ühes isikus. Minu soov oleks, et järjest rohkem ettevõtteid võtaks kasutusele paberivaba raamatupidamise ja rohkem jääks aega finantsandmete analüüsiks. Finantsjuht peaks olema ettevõtte juhile nõuandja rollis, aitama luua ja kasvatada tugevaid ettevõtteid. Liiga tavapäraseks on muutunud ettevõtete pankrotistumised. Arvan, et selle ärahoidmiseks saaks finantsjuhid väga palju ära teha.
„Finantsjuht peaks olema ettevõtte juhile nõuandja rollis, aitama luua ja kasvatada tugevaid ettevõtteid.“
Mis teeb ühest finantsjuhist hea finantsjuhi?
Hea ja tugev meeskond, kellega igapäevaselt koos töötad. Ja armastus oma töö vastu.
Kui suur on teie finantsosakond, kuidas oma inimesi motiveerite?
Meie finantsosakond on väga väike: raamatupidaja ja mina. Ja tegelikult kulutan oma tööajast ainult 10% finantsjuhi tööle. Enamus aega kulub tarkvara tootmise juhtimisele. Mul on väga hea meel, et saan enda finantsalaseid teadmisi ära kasutada raamatupidamisprogrammi arendamisel.
Ka Meriti raamatupidaja jõuab meie ettevõtte tööde kõrvalt teha raamatupidamisteenust veel mitmele ettevõttele. Motivaatorina pakume müügitulemustest sõltuvat preemiat, sporditoetust, reedel lühendatud tööajaga töötamist, firma üritusi (suvepäevad, talvepäevad), koolitusi, vajadusel kodus töötamise võimalust.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.