Maksu- ja Tolliameti eesmärk on viia menetlused läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Milliseid viise kasutavad nad andmete kogumiseks ning missugused õigused on neil vaatluse läbiviimisel ja kolmandate osapoolte kaasamisel?
Suuliste seletuste küsimine
Suulised seletused protokollitakse. Tihti osaleb suuliste seletuste võtmisel mitu maksuaudiitorit. Suuliste seletuste andjal on õigus kaasata suuliste seletuste võtmisele oma esindaja.
Suuliste seletuste küsimise eelduseks on, et olete tutvunud maksukorralduse seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega, mis on lisatud edastatud korraldusele lisana „Õigused ja kohustused“. Vastav märge, et olete õiguste ja kohustusega tutvunud tehakse ka protokolli.
Küsimused, mis teil tekivad „Õiguste ja kohustustega“ tutvumisel, esitage julgelt maksuaudiitorile, kes saab täpsemalt selgitada küsimusi tekitanud punkte.
Vaatluse läbiviimine
Vaatlus tähendab, et võime siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub kontrollitava majandus- või kutsetegevus ning küsitleda seal olevaid isikuid (nt töötajaid) nõudes teavet teie majandus- või kutsetegevuse kohta. Ühtlasi võime vaatluse käigus:
- teha dokumentidest väljavõtteid või ärakirju
- fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju
- teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme
- võtta ära dokumente ja asju
Vaatluse vajaduse otsustame kontrolli käigus ja see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Teatud juhtudel alustame kontrolli vaatlusega.
Üldjuhul teatame vaatlusest ette vaatluse korraldusega, kus märgime ka vaatluse eesmärgi. Erandlik ei ole siiski ka etteteatamata vaatlus. Viimasel juhul anname vaatluse korralduse üle kohapeal.
Vaatluse viime läbi ettevõtte tööajal või üldisel tööajal. Vaatluse käigu ja tuvastatud asjaolud fikseerime vaatluse protokollis.
Kolmandate isikute poole pöördumine
Juhul, kui me ei saa teie käest palutud teavet, esitatud teave on vastuoluline, meil on alust arvata, et esitatud teave ei vasta tõele, pöördume kolmandate isikute poole teabe saamiseks. Kolmas isik menetluses võib olla nt teie tehingupartner(id), töötaja(d), pangad jne. Pöördume kolmandate isikute poole ka olukordades, kus soovitud infot teilt saada pole võimalik (nt kui soovime infot teie tehingupartneri kohta).
Teavet ja dokumente küsitakse kolmandatelt isikutelt korralduse alusel.
Välispäringute tegemine
Juhul, kui me ei saa teie käest või meil ei ole võimalik saada teie käest palutud teavet ning meil ei õnnestu vajaminevat teavet saada siseriiklike vahendeid kasutades, võime saata päringu teise riigi maksuhaldurile küsimaks nende käest konkreetset informatsiooni ja dokumente, mis on vajalikud kontrolli läbiviimiseks.
Välispäringu tegemine tähendab kontrolli kestvuse märgatavat pikenemist, sest päringutele vastamise tähtajad on pikad.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.