Palkade kiire kasv survestab hindu

Palgakasv hoogustus aasta viimases kvartalis paljudes erasektori ettevõtetes. Töötlevas tööstuses ja ehituses kiirenes see vastavalt 9% ja 10,8%ni. Ettevõtetel aitas palku tõsta tööjõu tootlikkuse suurenemine, ehkki suurenevat tööjõukulu kanti osalt ka edasi toodangu hinda. Tegevusalati ja piirkonniti oli palgakasv siiski jätkuvalt ebaühtlane.

2018. aasta kokkuvõttes suurenesid palgad teistest kiiremini avalikus sektoris, ulatudes 10% lähedale. Õpetajate palga alammäär tõusis 2018. aastal 1150 euroni ning haridusministeeriumi palgaanalüüsi kohaselt suurenes õpetaja tegelik keskmine palk 2018. aasta lõpuks 1475 euroni, kasvades aastaga 15%. Avalikus halduses palgatõus eelmise aasta viimases kvartalis aeglustus, kuid selle taga oli kõrge võrdlusbaas – 2017. aasta lõppu langesid nimelt Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpp ning haldusreformiga seotud muudatused.

Palgasurve tugevnemisega kaasneb alati hinnakasvu kiirenemise ja konkurentsivõime languse oht. Tööjõukulud moodustavad ligi poole jooksevhindades arvestatud sisemajanduse kogutoodangu maksumusest ning majanduse hoogne kasv 2018. aasta viimases kvartalis võimaldas palgafondi märgatavalt suurendada – 2017. aasta viimase kvartaliga võrreldes 11%. Rõõmustavaks võib pidada asjaolu, et aastatagusega võrreldes suurenes ka ettevõtjate kasum suhteliselt tempokalt ehk 7,5%. Kokkuvõttes kasumi osa lisandväärtuses siiski jätkuvalt veidi vähenes.

Tarbijahindade muutusi arvestav reaalpalk tõusis neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 5,0%. Seejuures suurenes tootlikkus hõivatu kohta 3,3%. Keskmine töötaja töötas aga aastatagusega võrreldes vähem tunde. Paindlike, sh osaajaga töövormide kasutamine võimaldab kaasata rohkem töötajaid, kuid pisendab nende keskmist panust. Tootlikkus töötatud tunni kohta suurenes oluliselt rohkem – 6,3%. Kokkuvõttes võib öelda, et palkade ja tootlikkuse kasvu vahel valitseb endiselt tasakaalustamatus, kuid olukord on pisut paranenud.

Allikas: Eesti Pank