Raamatupidamist on vaja kõikidel ettevõtetel. Mikroettevõtetel selleks, et esitada nõutud aruandlust ning maksta maksud. Mikroettevõtted (õigemini küll nende juhid) vajavad raamatupidamist, mis ei segaks igapäevaseid tegemisi. Nad vajavad kindlust, et „kõik on korras“. Hea raamatupidaja peab tundma seadusi, olema täpne, korralik ja usaldusväärne.
- Raamatupidamisest võib oskusliku kasutamise korral saada oluline juhtimisvahend Foto: erakogu
Kui ettevõte on juba natuke kasvanud, siis on vaja kedagi, kes oskab juhti nõustada planeerimisel, koostab äriplaani, ning aitab „silma peal hoida“ majandustegevusel. Endiselt oodatakse raamatupidajalt et „kõik oleks korras“, kuid tasapisi muutub olulisemaks analüüs ning tulemuste tõlgendamine. Hea raamatupidaja sellistes ettevõtetes peab olema hea suhtleja, kindlasti tuleb kasuks laiem äriharidus, väga hea erinevate programmide kasutamise oskus, soov pidevalt areneda ja teadmisi täiendada.
Saamaks igakülgset ja seostatud ülevaadet ettevõttest vajatakse vähemalt 13–15 eri liiki näitajaid. Samas ainult ligikaudu 40 % Eesti ettevõtetest kasutab arvestuse süsteemi, mis vastab sellele kriteeriumile. Suur osa väikeettevõtteid kasutab igapäevaselt ainult 4–8 liiki näitajaid, mis annab ettevõttest piiratud ülevaate. Raamatupidamise mahajäämust tehnoloogiliste võimalustega võrreldes näitab ka fakt, et endiselt suur osa (ligi 80%) Eesti väikeettevõtete juhtidest peab tavalisi aastaaruande tarvis kogutud näitajaid (kasum, käive jms) piisavaks otsuste tegemisel. Sellisest raamatupidamisest on võimalik saada aga ainult piiratud andmeid kulude kohta. Aastaaruande reeglite alusel saadud kuluinfo ei ole üldjuhul sobilik juhtimisotsuste tegemisel. Juhid vajavad spetsiaalselt juhtimisotsusteks kogutud informatsiooni.
Uurimustega on tõestatud, et raamatupidamise tase ettevõttes sõltub peaasjalikult juhtkonnast (juhist). Eesti ettevõtete juhid - ja just väikeettevõtete juhid - peaksid edukaks konkureerimiseks olema teadlikumad kuluinfo kasutamise võimalustest ning tegema rohkem koostööd raamatupidajatega. Raamatupidamise kvaliteet ning ettevõtete edukus sõltub suures osas koostööst ettevõtte juhi ja raamatupidaja vahel.
Süvendatud teadmised kulu- ja tuluinformatsiooni analüüsimiseks ja tõlgendamiseks saad koolitusel Infopõhine juhtimine.
Lisainfo ja registreerimine
SIIN.
Konkurentsis püsimiseks oleks vaja nii raamatupidajatel kui ka juhtidel omandada paremad teadmised ja oskused raamatupidamise ja kulude analüüsi vallast. See annaks ühelt poolt raamatupidamisspetsialistidele enesekindluse teenuse osutamisel ning teisest küljest suurendaks usaldusväärsust nii raamatupidamise suhtes kui ka meie ärikeskkonna ja siin tegutsevate ettevõtete suhtes.
Koolitusel tegelemegi eelpool toodud teemadega, toome näiteid, kuidas saaks juhtidele paremini kuluinformatsiooni pakkuda. Aluseks võtame kulude jaotamise kolme kategooriasse: kulude sõltuvusele mahtudest ja juhtimisotsusest ning jaotatavusest. Paljude juhtimisotsuste puhul on sellised kulude seosed äärmiselt vajalikud.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.