1. jaanuaril 2019 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millest mõnele oleks mõistlik natuke rohkem tähelepanu pöörata. Üks olulisemaid menetlusõigust puudutavaid muudatusi on see, et MKS ei erista enam üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni mõistet. Uues redaktsioonis on vaid üks kontrolli liik – maksukontroll.
- Maksuekspert Tõnis Elling tutvustab maksukorralduse seaduse muudatusi Foto: Meeli Küttim
Varem kehtinud redaktsiooni puuduseks oli see, et tihti oli keeruline kahte kontrolliliiki eristada. Küll aga oli eristamine väga oluline, sest eri liiki kontrollil olid erinevad tagajärjed. Revisjon oli palju koormavam kui üksikjuhtumi kontroll. Revisjoni puhul kehtis näiteks korduvrevisjoni keeld, mistõttu praktikas tekkis olukordi, kus vaidlused tekkisid rohkem menetlusnormide ja tagajärgede kui kontrolli sisu üle. Samuti on maksuhalduri sõnul aja jooksul tunduvalt vähenenud revisjonide arv. Seletuskirja kohaselt algatati näiteks 2017. aastal ainult üks revisjon.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.