Täitemenetluse alustamine läbirääkimisteta

Hiljutises lahendis (kohtuasi nr 2-17-9391) analüüsis Riigikohus küsimust, kas panga poolt tarbija suhtes täitemenetluse alustamine ja sissenõude pööramine tema koduks olevale kinnisasjale võib olla teatud juhtudel hea usu põhimõttega vastuolus.

Kohtuasja asjaolude kohaselt olid hagejale kuuluvad ja tema elukohaks olevad kinnistud koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Hüpoteek tagas kolmandast isikust laenusaaja ja panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi. Kui laenusaaja jäi panga ees maksetega viivitusse, andis pank ka hagejale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule võimaluse võlas olevate osamaksete likvideerimiseks, et vältida laenulepingu ülesütlemist ja kinnistule sissenõude pööramist. Hageja küll näitas tahet võla likvideerimiseks, kuid tema poolt tehtud makse laekus pangale maksetähtpäevast paar päeva hiljem. Pank ütles seetõttu laenulepingu üles, nõudis kogu väljastatud ja tagastamata laenusumma tagastamist ja esitas kohtutäiturile avalduse kinnistule sissenõude pööramiseks.

Panga vastu esitatud hagis palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks väites, et laenulepingu ülesütlemine ja täitemenetluse alustamine olid vastuolus hea usu põhimõttega. Esimese ja teise astme kohtud jätsid hagi rahuldamata. Riigikohus tühistas alamate astmete kohtute lahendid. Lepingu ülesütlemise osas leidis Riigikohus, et kuna võlg tasuti pärast panga poolt määratud tähtaja möödumist, on laenuleping kehtivalt üles öeldud. Küll aga polnud Riigikohus alama astmete kohtutega sama meelt, mis puudutas täitemenetluse algatamise seaduspärasust.

Riigikohus märkis esmalt, et võlaõiguse § 6 lg 1, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, kohaldub ka hüpoteegipidaja (antud juhul panga) ja pantija (antud juhul hageja) vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevate hüpoteegipidaja õiguste teostamisele. Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu

Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et õiguste hea usu põhimõtte vastaseks teostamiseks võib olla panga poolt sissenõude pööramine kolmandast isikust pantija kinnisasjale olukorras, kus asjaoludest nähtuvalt esineb mõistlik võimalus hüpoteegi realiseerimist vältida, sealjuures panga huve kahjustamata. Sellise olukorraga võib tegemist olla näiteks juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on näidanud välja valmisolekut täita laenusaaja kohustused, mille täitmata jätmise tõttu laenuleping üles ning see ei kahjustaks ebamõistlikult panga huve.

Kirjeldatud olukorras on krediidiandjal seega hea usu põhimõttest tulenev kohustus pakkuda enne hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramist pantijale võimalust läbirääkimisteks, et jõuda mõlema poole õigustatud huve arvestavale kokkuleppele, mis võimaldaks laenulepingu täitmist jätkata ning kinnisasja sundmüüki ära hoida. Kui läbirääkimiste tegelikule võimaldamisele vaatamata kokkuleppele ei jõuta, võib krediidiandja teostada oma õigust algatada täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks.