2018 lõpus jõustunud seadusemuudatuse järgi peab ettevõtetel olema olemas klientide lõikes riskihindamise metoodika ja mudel ning sisekorrad, mis antud protsessi organisatsioonis reguleerivad. Seadus rakendub muuhulgas raamatupidamisteenuse osutajatele, audiitoritele, kauplejatele, finantseerimisasutustele, krediidiasutustele jne.
- Praktilisi nõuandeid jagab atesteeritud siseaudiitor Siiri Antsmäe Foto: Picasa
Riskihinnangu koostamine ja riskiisu määramine on paljudele keeruline teema ning korduma kipuvad küsimused:
1. Missugused on seadusest tulenevad nõuded?
2. Milline peab olema riskihindamise mudel ja metoodika?
3. Missuguseid hoolsusmeetmeid tuleb rakendada?
4. Millised on nõuded sisemistele protseduuridele ja sisekontrollieeskirjale?
5. Millal ja kuidas tuleb täita teavitamiskohustust?
Kõrgema juhtkonna poolt allkirjastatuna ning kooskõlas eriseadustega, mis reguleerivad konkreetse organisatsiooni tegevusvaldkonda, peavad ettevõtetel kes on kohustatud isikuks seaduse järgi, olema:
- riskihinnangu metoodika ja sisekorrad
- sisemised protseduurireeglid, mis sätestavad riskihindamise läbiviimise ja hoolsusmeetmete rakendamise
- sisekontrolli eeskiri, mis sätestab kuidas ettevõte tagab ja seirab loodud mudeli toimimist
Antud dokumente nõuavad järelevalveasutused sealhulgas Politsei- ja Piirivalveametile alates 27.11.2018.
Raamatupidaja.ee poolt korraldatava
riskihindamise metoodika ja mudeli praktikumi käigus tehakse läbi riskide hindamine ehk kõik osalejad saavad koolituse käigus koostada oma ettevõtte tegevusest lähtuva riskimudeli ja määrata riskiisu. Peale praktikumi on võimalik antud mudel lõpuni vormistada ning kehtestada juhtkonna poolt.
Registreeru seminarile
SIIN! Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.