Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarep selgitab, kas ja miks tuleb puhkuste ajakavva märkida nii käesoleva aasta kui eelmisest aastast jäänud kasutamata põhipuhkus.
- Puhkuste ajakava koostamise reeglid Foto: pixabay
Küsimus: Ettevõttes koostatakse puhkuste ajakava ning tööandja palus kõik puhkusepäevad lisada graafikusse. Kui ma asusin tööle eelmisel aastal 10. augustil, siis mitu põhipuhkuse päeva ma sel aastal saan kasutada? Kas ma ikka pean kõik puhkusepäevad, sealhulgas eelmisest aastas jäänud puhkamata päevad lisama puhkuste graafikusse? Ma sooviksin ühe osa puhkusest jätta n.ö varuks, sest ei ole päris kindel, kuna ma tahaks puhata.
Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja: Tööandjal on õigus iga kalendriaasta alguses koostada puhkuste ajakava, et ta saaks planeerida, millal töötajad puhkuse tõttu töölt eemal on. Seetõttu märgitakse puhkuste ajakavasse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. See tähendab, et puhkuste ajakavva tuleb märkida nii käesoleva aasta kui eelmisest aastast jäänud kasutamata põhipuhkus. Kui Te ei soovi kogu puhkust puhkuste ajakavasse märkida, siis selleks tuleb tööandjaga saavutada kokkulepe. Kui tööandja Teie ettepanekuga ei nõustu, tuleb lisada ajakavasse kogu puhkus. Poolte kokkuleppel saab puhkuste ajakava aasta keskel muuta. Puhkuste ajakava koostatakse töölepingu seaduse kohaselt hiljemaks 31. märtsiks.
Kui Te asusite tööle 10. augustil 2018 ning põhipuhkust ei kasutanud, siis 2019. aastal saate Te puhata 11 põhipuhkuse päeva 2018. aasta eest (valem on järgmine: 28 (väljateenitavate põhipuhkuse päevade arv kalendriaastas) / 365 × 144 (kalendripäevade arv 10. augustist 31. detsembrini) = 11,05) ja 28 kalendripäeva 2019. aasta eest ehk kokku 39 kalendripäeva. Kui Teile on määratud osaline või puuduv töövõime, siis on Teil 2019. aastal õigus puhata vastavalt 14 (35 / 365 × 144 = 13,81) kalendripäeva 2018 aasta eest + 35 kalendripäeva 2019. aasta eest = 59 kalendripäeva.
Allikas: tooelu.ee
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.