Kõik, kes vähegi piiriüleselt tegutsevad, puutuvad kokku piiriülese maksustamise küsimustega. Maksunõustaja Marko Saag ütleb, et tema poole pöördutakse tavaliselt üsna sarnastel teemadel, „Piiriülese töötamise maksustamine on väga oluline teema, alati tekivad küsimused nagu kui töötaja saadetakse teise riiki tööle, kas siis maksuresidentsus võib muutuda, kuidas tuleks maksustada nendele makstavat palka tulu- ja sotsiaalmaksuga ning millistes riikides ja millistel hetkedel tuleb midagi deklareerida“.
- P iiriülese maksustamise võimalused ja riskid
Marko sõnul pöördutakse tavaliselt maksunõustaja poole siis, kui mingisugune probleem on juba ilmnenud. Ta rõhutab, et probleemide tekkimisel ei ole rong ilmtingimata läinud, „kui probleemile jõutakse võimalikult varakult jälile, on olukorda kergem päästa, sest kuni järgmise aasta 15. veebruarini on võimalik korrigeerida eelmise aasta tuludeklaratsioone ja tasuda maksud õigesse riiki. Kui see kuupäev on mööda lastud, siis on tööandjana deklaratsioonide korrigeerimine ja maksude õigesse riiki maksmine mõnevõrra keerulisem, aga seda on siiski võimalik teha,“ ütleb ta. Kui piiriülene tegevus toob kaasa maksukohustuse teises riigis, tuleks maksuküsimustele tähelepanu pöörata juba planeerimise esimeses faasis.
Kui teadlikud on Eesti ettevõtjad piiriülesest maksustamisest ning sellega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest?
„Probleem on ääretult tõsine, mul ei tule meelde ühtegi nädalat, kus ei oleks tulnud uut klienti täpselt samasuguste probleemidega, mis haakuvad eelkõige just sellega, et nende töötajad töötavad teises riigis. Mõned aastad tagasi koostas Soome sotsiaalkindlustusamet ka ühe uuringu, mille käigus uuriti, kas ettevõtjad maksustavad palka sotsiaalmaksuga õigesti või mitte. Tuli välja, et tuhandete eestlaste puhul, kes töötavad Soomes, maksustatakse sotsiaalmaksu valesti. See probleem on täiesti olemas ja kui ma vaatan Eesti ettevõtjate käitumist, siis tahetakse, et kõik oleks korras Eesti maksuameti ees, aga see ei tähenda kuidagi seda, et kõik oleks korras ka teises riigis. Ma näen sageli neid olukordi, kus aastaid hiljem tuleb teise riigi maksuhaldur olukorda uurima ja määrab seal töötanud töötajatele makstavatelt palkadelt nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu kohustuse. Kõige hullem on selle puhul see, et kui probleemiga õigeaegselt ja korralikult ei tegeleta, siis võib see tuua kaasa topelt maksustamise, mis on ettevõtjatele ikka üsna tõsine löök.“
Samas juhib Marko tähelepanu sellele, et alati ei tasu teise riigi maksuhalduriga nõustuda. Praktikas juhtub ka seda, et maksuhaldur hakkab ründama ettevõtjat väitega, et kohaliku riigi õiguse järgi oleks pidanud maksma tulu- ja sotisaalmaksu välisriiki, aga samas on juhtumeid, kus see seisukoht ei ole õige ja maksuhaldur nõuab seda ebaseaduslikult. „Sageli lahenevad probleemid sedaviisi, et teise riigi maksuhaldurile lihtsalt selgitatakse maksustamise põhjuseid, aga kui tõesti on maksuhalduril õigus, siis tuleb parandada deklaratsioone. Õnneks on olemas võimalused, kuidas saada Eestist maksu tagasi ja tasuda see teise riiki.“ Rahvusvaheline maksuõigus pakub mitmeid alternatiivseid võimalusi, mis võivad ka maksukoormust vähendada. Alates 2013. aastast koolitab Marko piiriülese maksustamise teemadel, kus käib tema sõnul kahte tüüpi inimesi - need, kellel on juba tekkinud probleem ja nad otsivad lahendust ning need, kes hakkavad piiriüleselt tegutsema ja tahavad juba eos probleeme vältida. „Mõlemal juhul on lisaks minult saadud infole neil alati ka teineteiselt palju õppida. Nende päris probleemide praktilisus aitab teooriat paremini mõista ja muudab ka võimalikud olukorrad ning lahendused realistlikumaks.“
Kui tahad end piiriülese maksustamisega paremini kurssi viia, siis tule 15. veebruaril koolitusele
„Piiriülese maksustamise võimalused ja riskid“.Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.