- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuvaba tulu reform
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene teeb kokkuvõtte maksuvaba tulu reformi tulemustest ja selgitab lähemalt, mis olid maksuvaba tulu tõstmise taotletavad eesmärgid ning millised olid ootused tulemuste osas.
Tuleb siiski rõhutada, et järgnev ülevaade on esialgne ega anna tervikpilti maksureformi esimese aasta mõjudest. See selgub alles pärast lõplike tulude esitamist tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.
Peamised järeldused:
- Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise prognoosi kohaselt laekub maksuvaba tulu reformi tulemusel riigieelarvesse tulumaksu vähem 2018. aastal ca 92 mln eurot ja 2019. aastal ca 152 mln eurot. Sama summa võrra kasvavad peamiselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekud. Täpsemad järeldused saame teha peale tuludeklaratsioonide esitamist.
- Maksu- ja Tolliametile esitatud 2018. aasta esimese 11 kuu deklaratsioonide põhjal tegelik tulumaksumäär langes või ei muutunud 87 protsendil tulusaajatel. Tulumaks tõusis 13 protsendil inimestest.
- Suur hulk inimesi on otsustanud maksuvaba tulu kättesaamise lükata tulumaksutagastusena 2019. aasta kevadesse, sest andmed näitavad, et inimesed ei kasuta jooksvalt 100 protsendiliselt ära oma maksuvaba tulu.
- Samas on ka inimesi, kes peavad peale tulude deklareerimist juurde maksma. Maksimaalne juurdemakse maksuvaba tulu tõttu on 1200 eurot inimese kohta, kuid enamik peavad juurde maksma mõni kuni mõnikümmend eurot. Siin tuleb arvestada seda, et inimesed saavad kasutada ka muid mahaarvamisi, mis vähendavad tulumaksukohustust.
- Madalam tegelik maksumäär tõenäoliselt kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab ka palgavaesust. Mõju hindamine tööturukäitumisele eeldab pikemat vaatlusperioodi.
Esialgsed tulemused
Maksuvaba tulu reformi kogumõjuks 2018. aastal ootab rahandusministeerium 2018. aasta suvise prognoosi kohaselt ca -92 miljonit eurot ja 2019. aastal ca -152 miljonit eurot. Sama summa võrra kasvavad peamiselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekud.
Suur hulk inimesi on otsustanud maksuvaba tulu kätte saada ühekorraga. Selle kohta saab lähemalt lugeda SIIT. Maksimaalselt võib inimene maksuvaba tulu tõttu tagasi saada 1200 eurot aasta eest. Seetõttu on märkimisväärselt vähenenud negatiivne mõju riigieelarvele 2018. aastal. Rahandusministeerium on prognoosis eeldanud, et inimeste sarnane käitumine jätkub, mistõttu puudub ka oluline negatiivne mõju riigieelarvele 2019. aastal.
Samas on ka inimesi, kes peavad peale tulude deklareerimist juurde maksma. Ka maksimaalne juurdemakse maksuvaba tulu tõttu on 1200 eurot inimese kohta, kuid enamik peavad juurde maksma mõni kuni mõnikümmend eurot. Siin tuleb arvestada ka seda, et inimesed saavad kasutada ka muid mahaarvamisi, mis vähendavad tulumaksukohustust.
Madalam tegelik maksumäär tõenäoliselt kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab ka palgavaesust. Mõju hindamine tööturukäitumisele eeldab pikemat vaatlusperioodi.
Lisaks kogumõjule hindas rahandusministeerium 2018. aasta alguses maksu- ja tolliametile esitatud jaanuari tuludeklaratsioonide põhjal uue maksuvaba tulu jaotuslikku mõju (vt joonis 1).
2018. aasta esimese 11 kuu deklaratsioonide põhjal on jaotuslik mõju eelnevale sarnane (vt joonis 2). Tegelik tulumaksumäär langes või ei muutunud 87 protsendil tulusaajatel. Tulumaks tõusis 13 protsendil inimestest.
Need esialgsed ülevaated ei anna siiski tervikpilti maksureformi mõjust kogu aasta kohta. Rahandusministeeriumil on plaanis analüüsida maksuvaba tulu reformi esimese aasta lõplikke tulemusi pärast 2018. aasta tulude esitamist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.
Uus maksuvaba tulu süsteem
2017. aastal kehtinud üldise maksuvaba tulu 2160 eurot aastas (180 eurot kuus) ja pensionäride täiendava maksuvaba tulu 2832 eurot aastas (236 eurot kuus) asemel kehtestati 2018. aastal kõigile üldine maksuvaba tulu 6000 eurot aastas. Kui inimese tulu on suurem kui 14 400 eurot aastas (1200 eurot kuus), hakkab tema maksuvaba tulu vähenema. Maksuvaba tulu jõuab nullini 25 200 eurose aastasissetuleku juures (2100 eurot kuus).
2018. aastal kehtestatud maksuvaba tulu eesmärkideks oli:
- madala ja keskmise palgaga inimeste sissetulekute suurendamine, nende ja nende perekondade toimetuleku parandamine, aidates sellega vähendada vaesust;
- aidata kaasa sellele, et palgatööd tegev isik elaks ära sotsiaaltoetusi vajamata. Seeläbi vähendatakse sotsiaalsüsteemi koormust ja bürokraatiat. Tähtis on ka see, et igapäevaselt tööd tegevad isikud tunneksid end tegusate ja hinnatud ühiskonnaliikmetena. Isik, kes saab enda ja oma lähedaste ülalpidamisega ise hakkama, ega vaja sotsiaalabi, tunneb end kindlamalt ja tal on paremad eeldused ka edaspidi hästi hakkama saada;
- innustada isikuid tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike. Meede aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus pensionile jääjate arv ületab uute tööturule sisenejate oma.
Tuluna arvestatakse tulumaksuga maksustatavat tulu ja ka maksustamisperioodil saadud TuMS § 44 lõikes 13 nimetatud tulu (välisriigis saadud tulu), TuMS §-s 50 nimetatud, füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tulu (dividenditulu jm kasumieraldised) ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summat, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra.
Uue ja vana süsteemi brutotulu tasakaalupunkt, kus netotulu hakkab vähenema, on töötajatel võrreldes 2017. aastal kehtinud 180 eurose maksuvaba tuluga 1776 eurot kuus (vt joonis 3) ja pensionäridel võrreldes 416 eurose maksuvaba tuluga 1351 eurot kuus (vt joonis 4).
Uue süsteemiga maksavad seega võrreldes 2017. aastaga vähem tulumaksu need töötajad, kelle tulu jääb vahemikku 487-1776 eurot keskmiselt kuus ja pensionärid, kelle tulu jääb vahemikku 417-1351 eurot keskmiselt kuus. Rohkem tuleb tulumaksu maksta neil, kelle tulu on suhteliselt kõrge.
Tulumaksu mõju töötamise stiimulitele – tegelik maksumäär
Keskmine ehk tegelik tulumaksumäär (average effective tax rate) näitab, mitu protsenti brutotulust makstakse tulumaksuks. See sõltub sissetuleku suurusest ja on kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksega arvestades uue maksuvaba tulu süsteemiga maksimaalselt 19,3%.
Võrreldes 2017. aastaga langeb tegelik tulumaksumäär oluliselt ja jääb väga madalaks (vt joonis 5). Võrreldes 2017. aasta lõpuni kehtinud süsteemiga väheneb tegelik tulumaksumäär 487-1768 eurose sissetuleku juures, maksimaalselt 9,8% võrra 652 euro puhul.
Allikas: Rahandusministeerium
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele