• 26.04.18, 12:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Muudatused maksukorralduse seaduses

Rahandusministeeriumis on hiljuti valminud maksukorralduse seaduse (MKS) ja muude seotud seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on muuta maksumenetlus kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius kirjeldab olulisemaid muudatusi.
PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius
  • PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius Foto: Hannes Lentsius, PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht
Täiseurodes deklareerimine
Eelnõuga muudetakse tasumisele või tagastamisele kuuluvate maksusummade ümardamise põhimõtet. Kui praegu toimub ümardamine sendi täpsusega, siis edaspidi üldreeglina euro täpsusega, v.a. juhul kui konkreetses maksuseaduses või tollieeskirjades pole sätestatud teisiti. Näiteks ühendusesisese käibe aruanne (vorm VD) täidetakse praegu täiseurodes, käibedeklaratsioon (KMD) aga sendi täpsusega, edaspidi peaks seega KMD täitmine toimuma ka täiseurodes.Maksuvõlga puudutavad muudatused
Muudatustega täpsustatakse maksuvõla mõistet, et oleks võimalik paremini aru saada, et maksuvõlaks on ka alusetult tagastatud tagastusnõude summa ja sellelt summalt arvestatud tähtpäevaks tasumata maksuintress.
Lisaks tõstetakse maksuvõla puudumise tõendi väljaandmisel nö lubatava maksuvõla künnist. Praegu väljastab Maksu- ja Tollimet maksuvõla puudumise tõendi siis, kui maksuvõla, sh intresside summa on väiksem kui 10 eurot, edaspidi väljastatakse maksuvõla puudumise tõend, kui maksuvõla, sh intresside summa on väiksem kui 100 eurot.
Arvestuslik maksuintress ei ole avalik
Kui maksukohustuslane jääb maksu tasumisega hiljaks ja tekib automaatselt arvestuslik intress, siis intressivõlga ei avalikustata enne, kui selle kohta on esitatud maksukohustuslasele Maksu- ja Tolliameti poolt vastavasisuline haldusakt (intressinõue), milles antakse tasumiseks tähtaeg (MKS § 27 lg 2). Seega ei ole tasumata intressivõlg enne intressinõude esitamist avalik, muutudes avalikuks pärast intressinõude tasumiseks antud tähtaja saabumist (v.a. kui intressinõude täitmine peatatakse).
Maksuintress ettevõtlusega seotud kuluks
Täiendatakse tulumaksuseaduse § 34 punkti 3 kahe erandjuhtumiga, millal saab lugeda maksuintressi ettevõtlusega seotud kuluks, millega ei kaasne tulumaksu tasumise kohustust. Kui maksukohustuslane parandab ise vabatahtlikult maksudeklaratsiooni, milles esitatud andmed olid kas puudulikud või valed, ja selle tulemusena tekib maksuvõlg, siis sellega kaasneb küll maksuvõlalt intressi tasumise kohustus, kuid mitte enam intressilt tulumaksu tasumise kohustus. Siiski ei ole antud erandi rakendamine mustvalge: kui deklaratsioonis olid valeandmed deklareeritud kas tahtlikult või maksueelise saamiseks, siis ei pruugi maksuhaldur aktsepteerida maksuintresse kui ettevõtlusega seotud kulu. Teiseks erandiks on olukord, kus maksukohustuslasel tekkis makseraskuste tõttu maksuvõlg, kuid ta taotleb ise maksuvõla ajatamist – pärast maksuvõla ajatamise ajakava kinnitamist arvestatud intress ei kuulu enam maksustamisele tulumaksuga.
Muudatus ei puuduta seega intresse, mis kuuluvad tasumisele maksumenetluse tulemusena ja ajatamata maksuvõlalt tasumisele kuuluvaid intresse, nendelt kuulub jätkuvalt tasumisele tulumaks.
Maksuintressi mittearvestamine
Sätestatakse lisaalus (MKS § 119 lg 5), millal maksuhaldur ei arvesta intressi maksumaksja kahjuks. Kui näiteks maksurevisjon venib maksuhalduri tegevusetuse (või ka tegevuse) tulemusena, siis põhjendamatu viivituse perioodi eest maksuhaldur tasumata maksusummalt intresse ei arvesta.
Maksumaksjale makstav intress
Edaspidi ei pea maksumaksja esitama Maksu- ja Tolliametile eraldi taotlust intresside maksmiseks olukordades, kus Maksu- ja Tolliamet on kohustatud maksumaksja kasuks intressi maksma – näiteks kui maksuhaldur on määranud maksuotsusega maksu, mille maksumaksja on tasunud, kuid kohus on tühistanud maksuotsuse. Maksuhaldur täidab intressikohustuse omal initsiatiivil, kandes intressid maksumaksja ettemaksukontole.
Maksumenetlus. peatükis ja selle sätteid kohaldatakse nendele menetlustele, mida alustatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli erisused.Selle asemele kehtestatakse maksukontrolli ühtse liigina maksumenetlus, mis reguleeritakse MKS-i 41
Tegeliku ühingujuhi solidaarne vastutus
Edaspidi on võimalik nõuda vastutusotsusega äriühingut tegelikult juhtivalt isikult, kes ei ole kantud juhatuse liikmena äriregistris registrikaardile, sisse tahtlikult tekitatud maksuvõlg.
Töötamise registri andmete hulk suureneb
Töötamise registri (TÖR) andmete täpne koosseis sätestatakse edaspidi mitte seaduse, vaid rakendusakti tasandil, kuna andmevajadus on ajas dünaamiliselt muutuv ja ka suurenev. Kavandatakse ka muude töö tegemist puudutavate andmete (töötajate ametinimetus ja töö tegemise koht) lisamist TÖR-i.
Automaatsed otsused ja dokumendid) on maksuhalduril õigus e-maksuamet/e-toll keskkonna kaudu esitada automatiseeritud andmetöötluse süsteemi abil loodud automaatseid otsuseid ja dokumente (hoiatus, maksuteade, tõend).
Reguleeritakse, millistel juhtudel (MKS § 462
Sellisteks juhtudeks on näiteks maksuvõla tasumise ajatamise otsused, kui on täidetud teatud tingimused (kuni 1-aastane ajatamine, maksukohustuse suurus kuni 20 000 eurot jms), käibemaksukohustusena või käibemaksugrupina registreerimise otsused, maksuteated, jne. Praktikas toimub näiteks maksuvõla tasumise ajatamise taotluste esitamine ja otsuste tegemine juba ammu automaatselt.
Täiendatakse ka elektroonilise kättetoimetamise regulatsiooni ning luuakse õiguslik alus e-templi kasutamiseks.
Muudatused kavandatakse jõustada alates 1.01.2019.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele