Ühtse tulumaksubaasi reeglite loomine kaalumisel

Suurkorporatsioonide agressiivsete maksuplaneerimiste tagajärjel on Euroopa Komisjon oma 2015. aasta tegevuskavas poliitiliste prioriteetide hulgas välja toonud soovi muuta maksustamist õiglasemaks ja efektiivsemaks[1]. Tagamaks Euroopa Liidu Ühtse Turu õiglase ja efektiivse toimimise on Euroopa Komisjon avaldanud digitaalmajanduse maksustamise teatise[2], mille sisuks on, et ettevõtteid maksustataks Euroopa Liidu riikides seal, kus nende kasumid on genereeritud ning lisaväärtus on loodud.

Digitaalmajanduse kasv on fundamentaalselt muutnud ettevõtlust, hägustades piire kaupade ja teenuste vahel või muutes tooteid ning teenuseid digitaliseerituks. Samuti on digitaliseerimine lihtsustanud ja suurendanud piiriülest kaubandust. Viimase kümne aasta jooksul on top viie e-kaubanduse jaemüüja müügitulu tõusnud igal aastal keskmiselt 32%. Tehnoloogiaettevõtete turukapitalisatsioon oli 2006. aastal 7% ning 2017. aastal 54%.

Rahvusvahelise maksustamise täna kehtivad reeglid ei sobi enam ärimudelitele, mis põhinevad immateriaalsel varal, andmetel ning automatiseerimisel, hõlbustades toodete ning teenuste pakkumist liikmesriigis, omamata seal ettevõtja füüsilist kohalolekut. Kuna alati ei ole üheselt selge, kuidas maksustada ettevõtjaid lähtudes sellest, kus kasum ja väärtus tegelikult luuakse, on selles valdkonnas kaks peamist väljakutset:

Üheks lahenduseks on Euroopa Liidu tasemel taas välja tuldud Ühtse Konsolideeritud Ettevõtte Tulumaksu Baasi (inglise keeles Common Consolidated Corporate Tax Base (CCCTB))[3] kehtestamise ettepanekuga. Euroopa Komisjon usub, et CCCTB looks Euroopa Liidus raamistiku püsiva tegevuskoha määramiseks ning annaks võimaluse jagada ettevõtte kasumit õiglaselt, vastavalt varade, tööjõu ja käibe tekkimisele.

Idee seisneb selles, et suured hargmaised ettevõtted saavad esitada ühe ettevõtte tulumaksu deklaratsiooni ning selle alusel jagatakse maksubaas vastavate liikmesriikide vahel ära ning iga liikmesriik maksustab „oma osa“ vastavalt siseriiklikule maksumäärale. Samuti saab Euroopa Liidu üleselt arvesse võtta eelmiste perioodide kahjumeid. Ettepaneku elluviimisel väheneks suurettevõtete halduskoormus, kuna esitamisele kuuluks vaid üks ettevõtte tuludeklaratsioon. Teisest küljest ei ole selge, kas riigid peaksid administreerima kahte erinevat maksusüsteemi või peaksid samad reeglid kehtima kõigile ettevõtjatele. Ettepanek käib siiski vaid tulumaksubaasi harmoniseerimise kohta ning liikmesriikidele jääb siseriiklik õigus määrata tulumaksumäära suurus.

Euroopa Komisjon toimetab ettepanekutega edasi eesmärgiga, et Euroopa Liidu tasandil kehtestatavad reeglid oleksid kooskõlas OECD soovitustega. Kuna otseste maksude puhul on liikmesriikidel säilinud suveräänsus, siis muudatuste elluviimiseks Euroopa Liidu tasandil on tarvis kõikide liikmesriikide nõusolekut. Antud asjaolu võib pikendada ja raskendada kogu protsessi, mistõttu ettepaneku lõplikku tulemust on raske ette näha.

[1]http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5188_en.htm

[2]https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/1_en_act_part1_v10_en.pdf

[3]http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRI E/2017/599395/EPRS_BRI(2017)599395_EN.pdf

Autor: Kristiina Stokkeby, Deloitte Advisory maksukonsultant