Mis saab tütre maksejõuetuse korral emast?

Kuigi võlg laenuandja ees on justkui üks ja seesama, tuleb emaettevõtjal garantii eraldi täita. Emaühing, kelle ainus vara on näiteks tütre aktsiad, võib osutuda püsivalt maksejõuetuks isegi siis, kui tütre aktsiate väärtus ületab laenukohustuse suurust võlausaldaja ees. Kas majanduslikus mõttes sama võlga saab juriidiliselt justkui topelt arvestada? Jah, taolisele järeldusele jõudsid kohtud sisuliselt, kui lahendasid Nordea ja DNB pankade poolt Tere Aktsiaseltsi emaettevõtte Elveda OÜ vastu esitatud pankrotiavaldust.

Pankrotimenetlus ja saneerimismenetlus on äriühingupõhised. Saneerimisseadus ei võimalda saneerida kompleksselt ettevõtjate gruppe. Kui emaühing ei suuda täita oma garantiikohustust, saab kohus võlausaldaja taotlusel kuulutada välja emaühingu pankroti. Seda saab teha isegi olukorras, kus tütarühing ja tema (justkui sama) laenukohustus võlausaldaja ees on saneerimise kaitse all.

Emaühingu pankroti vältimiseks tuleks algatada ka tema suhtes eraldi saneerimismenetlus. Holding-tüüpi ehk ilma sisulise majandustegevuseta ja üksnes ühe võlausaldajaga ettevõtte puhul võib see olla keeruline, kui mitte võimatu.

Tänane kohtupraktika on kooskõlas garantii sõltumatu olemusega, mis peabki võimaldama võlausaldajal võlga kohe, kiirelt ja vaidlusteta sisse nõuda.

Ettevõtjate jaoks on võimatus saneerida tervet kontserni murettekitav. Kui üks kontserniliige garanteerib teise grupiliikme kohustusi, võib see raskuste tekkimise korral takistada eduka saneerimismenetluse läbiviimist. Üks grupi liige võib pankrotti minna ja müüakse maha tervendamiseks vajalik vara. Kui kogu gruppi oleks võimalik tervikuna koos saneerida, oleks selle väärtus kahtlemata ka müügi korral suurem.

ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjonis on ettevalmistamisel piiriülese maksejõuetuse mudelseaduse muudatus. Selles nähakse kohtutele ette võimalus ühe kontserni liikme maksejõuetuse korral peatada ka grupi teiste ühingute vastu läbiviidavad täitemenetlused. Eesmärgiks on võimaldada kogu kontserni suhtes tervikliku maksejõuetuslahenduse väljatöötamist ja ka selle piiriülest tunnustamist, olgu see lahendus siis konkreetsel juhul saneerimine, varade tervikmüük või muu.

Kuni meie seaduste muutumiseni tuleb ettevõtjatel kontsernisiseste tagatiste andmisel hoolikalt ette mõelda ka olukorrale, kui võivad tekkida ajutised makseraskused ja vajadus läbi viia saneerimismenetlust.

Artikkel ilmus portaalis Finantsuudised.ee

Autor: Kristina Schotter, advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat