Kas teadsite, et digiraamat füüsilisel kujul on raamat, aga digiraamat elektrooniliselt edastatuna ei ole seda? Loe, mida on toonud väljaannete käibemaksustamisel värsked kohtulahendid.
- E-raamatute käibemaksumäära puudutav värske kohtulahend Foto: Pixabay
Käibemaksudirektiiv lubab liikmesriikidel kohaldada alandatud maksumäära ainult direktiivi lisas III loetletud kaupadele ja teenustele. Lisa punktis 6 on nimetatud „kõigil füüsilistel kandjatel olevad raamatud (kaasa arvatud väiketrükised, teabevoldikud ja muud samalaadsed trükised, lastele mõeldud pildi-, joonistus- ja värvimisraamatud, trükitud või käsikirjalised noodid, maa- ja merekaardid ja muud samalaadsed kaardid)“.
Lisaks on direktiivis sätestatud, et vähendatud maksumäärasid ei kohaldata elektrooniliselt osutatavate teenustele. Nüüd jõudis Euroopa Kohtusse Poola kohtu eelotsuse taotlus, mille sisuks on see, et Poola siseriiklikus õiguses on alandatud maksumäära kohaldamisalast välja jäetud digitaalsel kujul edastatavad raamatud ja muud elektroonilised väljaanded.
Poola kohus küsis Euroopa Kohtult
[1], kas siseriiklik digiraamatu elektroonilisel kujul edastamine ja raamatu eristamine on kooskõlas Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta art 20 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Poola kohtul on kahtlus selles, et võibolla esineb digitaalsel kujul väljaantavate raamatute tarne puhul ebavõrdset kohtlemist olenevalt sellest, kas need edastatakse füüsilisel kandjal või elektrooniliselt.
Euroopa Kohus osundas, et võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud
[2]. Erinev kohtlemine on käesoleval juhul tingitud sellest, et liikmesriigid ei tohi digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilisele tarnele ette näha madalama käibemaksumäära kohaldamist. Samas kui alandatud määra kohaldamine on lubatud digitaalsel kujul väljaantavate raamatute tarnele mis tahes liiki füüsilisel kandjal (luger, CD, CD-ROM).
Eelotsuse menetlusse kaasatud kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 56, et raamatutarnele vähendatud käibemaksumäära kohaldamine on tingitud eesmärgist soodustada lugemist, olgu siis tegemist ilu- või erialakirjanduse, ajalehtede või ajakirjadega. Kuna direktiiv 2006/112 lubab liikmesriikidel kohaldada vähendatud käibemaksumäära raamatutarnele mis tahes liiki füüsilisel kandjal, tuleb tõdeda, et direktiiv taotleb lugemise soodustamise eesmärki. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et Euroopa Liidu kodanikud saaksid raamatute sisuga tegelikult tutvuda. Viis, kuidas raamatuid tarnitakse, ei ole selles suhtes määrava tähtsusega.
Kohus nendib, et digitaalsel kujul väljaantavate raamatute tarne mis tahes liiki füüsilisel kandjal ja digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilise tarne puhul on tegemist sarnaste olukordadega.
Seda järeldust ei saa seada kahtluse alla asjaolu, et vastavalt direktiivi 2006/112 artikli 14 lõikele 1 on digitaalsel kujul väljaantava raamatu tarne füüsilisel kandjal üldjuhul kaubatarne, samas kui direktiivi artikli 24 lõike 1 ja artikli 25 kohaselt digitaalsel kujul väljaantava raamatu elektrooniline tarne on teenuste osutamine. Kuna käibemaksunormide eesmärk on põhimõtteliselt kaupade ja teenuste ühetaoline maksustamine, siis see erinev liigitus ei osutu määravaks selle lugemise soodustamise eesmärgi seisukohalt.
Kui kahe sarnase olukorra erinev käsitamine on tuvastatud, ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud niivõrd, kuivõrd erinev kohtlemine on nõuetekohaselt põhjendatud
[3]. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on see nii juhul, kui erinev kohtlemine on seotud lubatava legitiimse eesmärgiga ja kui meede on selle eesmärgi suhtes proportsionaalne
[4] .
Direktiivi 2002/38 ettevalmistavatest materjalidest nähtub, et komisjoni muudatusettepanekud, mis puudutasid elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamist, olid esimene samm uue käibemaksupoliitika rakendamisel, mille eesmärk oli lihtsustada ja tugevdada käibemaksusüsteemi ning seeläbi edendada õiguspäraseid äritehinguid siseturul. Ettevalmistavatest materjalidest nähtub, et e?kaubandus pakub tohutuid võimalusi heaolu ja tööhõive suurendamiseks ning et selge ja täpse õiguskeskkonna tekitamine on ettevõtjate investeeringuid ja äritegevust soodustava usalduse loomise oluline eeltingimus. Kohtu arvates tuleb digitaalsel kujul väljaantavate raamatute elektroonilise tarnele vähendatud käibemaksumäära kohaldamise välistamist pidada e?kaubandust käsitleva käibemaksu erikorra osaks.
Sellega, et EL seadusandja välistab elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul madalama käibemaksumäära kohaldamise, säästab ta maksukohustuslasi ja liikmesriikide maksuhaldureid kohustusest igat liiki elektrooniliselt osutatava teenuse puhul kontrollida, kas see kuulub mõne sellise teenusekategooria alla, millele võib muudetud direktiivi 2006/112 III lisa alusel kohaldada madalamat maksumäära.
Kui liikmesriikidel oleks võimalus kohaldada digitaalsete raamatute elektroonilisele tarnele vähendatud käibemaksumäära, kahjustaks see liidu seadusandja soovitud meetme sisemist ühtsust, mis seisneb selles, et kõik elektrooniliselt osutatavad teenused jäetakse vähendatud käibemaksumäära kohaldamisalast välja.
Neil asjaoludel tuleb kohtu arvetas digitaalsete raamatute elektroonilise tarne ja raamatute mis tahes liiki füüsilisel kandjal tarne vahelist erinevat kohtlemist pidada nõuetekohaselt põhjendatuks.
Seega ei ole Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artiklis 20 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud, kui liikmesriikidel on keelatud kohaldada alandatud maksumäära elektrooniliselt edastatavatele digiraamatutele, samas kui on lubatud kohaldada vähendatud käibemaksumäära digitaalsete raamatute tarnele mis tahes liiki füüsilisel kandjal.
[2] Guardian Industries ja Guardian Europe
vs. komisjon, C?580/12 P, punkt 51 ja Pillbox 38, C?477/14, punkt 35.
[3] Arcelor Atlantique et Lorraine jt, C?127/07 punkt 46.
[4] Schaible, C?101/12 punkt 77 ja Glatzel, C?356/12, punkt 43.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.