Raamatupidamine on ettevõtte finantssüda

Mida siis raamatupidajalt oodatakse?

Fookus nihkub kuludelt väärtuse lisamisele. Kristiina Koeli sõnutsi on ka paljud Eesti kontsernid oma raamatupidamise tsentraliseerinud.  „Ent kuigi tsentraliseerimise esimene eesmärk on kulude kokkuhoid, taibatakse kiiresti, et tegelikult suudetakse ka paremini väärtust lisada ja nõustada, et ettevõtetel läheks paremini. See toob ka uusi töökohti,“ rääkis Koel.

Raamatupidaja kui aktiivne ja väärtust lisav partner organisatsioonile. See seostub otseselt sellega, et raamatupidamine on ettevõtte finantssüda. Koel selgitas, et kui raamatupidaja suudab minna ettevõtte finantsjuhi või mõne muu olulise juhi juurde ja öelda välja, et mingi protsess ei toimi ja seda tuleb muuta, ja teha ühtlasi ettepanekuid,  kuidas seda muuta, siis praegu saadakse sellest juba aru ja peetakse seda mõistlikuks.

Suure pildi nägemine on hästi tähtis. Tuleb teada ja aru saada, millega ettevõte tegeleb, millised on kliendid, elutsükkel ja tootmine. Koeli sõnutsi annab see juurde ka „meie"-tunnet – tunda end ettevõtte osana ja isikuna, kes saab protsesse mõjutada. „Kui Eestis on raamatupidamine enamasti ettevõtte endaga sama katuse all, on ülemere asuvates kontsernides olukord keerulisem. Üritame oma tiimi liikmeid ja raamatupidajaid saata ka füüsiliselt tehastesse, et nad näeks, kuidas käib vorsti valmistamine. See võimaldab raamatupidajal aru saada, et see arve tähendab sellist kaupa ja selle taga on selline transpordiskeem,“ rääkis ta.

Hästi palju on vaja analüütikat.  Koel pani südamele, et kuigi meil on palju erinevaid majandusarvestuse süsteeme, on hea  Exceli tundmine A ja O. Makrod ja liigendtabelid võimaldavad näha numbrite taha ja teha ettepanekuid, kuidas midagi muuta.

Innovatsioon. Alati tuleb küsida, miks midagi just nii tehakse? Ehk saab teisiti ja paremini ka? Ehk saab teiste vigade parandamise asemel midagi väärtuslikumat teha? „Keegi teine ei tea, kui teil on mure, ega tule teie eest välja ideega, kuidas mure lahendada. Ise tuleb härjal sarvist haarata, siis asjad muutuvad,“ julgustas Orkla finantskeskuse juht ja lisas, et üha rohkem oodatakse raamatupidajatelt erinevate finantstarkvarade tundmist ja trendide teadmist. Raamatupidaja roll liigub natuke IT-inimese poole- raamatupidaja peab oskama oma soove ja vajadusi IT-inimestele selgitada ja teab, kuhu finantsmaailm suundub. „Raamatupidaja peaks olema hübriid finantsinimese ja tehnoloogia vahel.“

Nõustamine. Lisaks on olulised oskused ja tehniline kompetents, kuid raamatupidaja tähtsaim roll on finantsjuhi nõustamine. „Raamatupidajal on nii palju infot, mis võib olla kasulik finantsjuhile, ostujuhile ja teistele juhtidele,“ toonitas Koel.

Avatud suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus. Koeli sõnutsi peab raamatupidaja olema hea kuulaja ja avatud suhtleja. „Kuigi isiksusetestidest tuleb sageli välja, et raamatupidaja on enamasti introvert, hakkab ka ekstravertide osakaal kasvama. Raamatupidajad peavad olema ka emotsionaalselt intelligentsed ja oskama nii oma kui teiste emotsioone tunnetada.

Keeleoskus. Ilma inglise keeleta tänapäeval hakkama ei saa, ent vastavalt ettevõttele võiks osata veel mõnda keelt, tõdes Koel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatupidamine on jätkuvalt ettevõtte finantssüda ja kuigi mitmed protsessid automatiseeritakse, on inimese roll nõustaja ja analüütikuna seda olulisem.