Maksuloeng: kellele ja miks sobib kaugmüük

Kaugmüük on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasena ja piiratud maksukohustuslasena registreerimata füüsilisele või juriidilisele isikule, tingimusel et kaup ka toimetatakse müüja poolt või eest ostja asukoha liikmesriiki. Tüüpiline kaugmüügi näide on postimüük. Antud juhul ei ole vahet, kas kaupa tellitakse interneti või paberkataloogi kaudu. Tähtis on see, et kauba saajaks on teise liikmesriigi lõpptarbija, kes ei saa ostetud kaupu pöördmaksustada.

Kaugmüügi sätteid rakendatakse ostu puhul üksnes siis, kui ostja ei saa rakendada „kauba ühendusesisese soetamise” sätteid (KMS-i § 8). Seega, kui maksukohustuslasena ja piiratud maksukohustuslasena registreerimata juriidiline isik ületab kauba soetamise (sh kaugmüügi teel soetatud kauba) piirmäära (Eestis 10 000 eurot), tekib tal kohustus registreerida end piiratud maksukohustuslasena ja tasuda kauba soetamiselt käibemaksu.

Pärast piiratud maksukohustuslasena registreerumist ei loeta kauba müüki piiratud maksukohustuslasest juriidilisele isikule enam kaugmüügi hulka. Oluline on märkida, et kui teise liikmesriigi maksukohustuslane tegeleb Eestis ettevõtlusega näiteks püsiva tegevuskoha kaudu ning on end juba ka Eestis maksukohustuslaseks registreerinud, ei ole tema poolt Eesti isikutele kauba müümise korral tegemist kaugmüügiga ka siis, kui näiteks postimüüki korraldatakse teises liikmesriigis asuva ettevõtte kaudu.

Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane ületab Eestis kaugmüüki tehes Eesti kaugmüügi piirmäära (§ 19 lõige 4: 35 000 eurot), on ta kohustatud end siin registreerima maksukohustuslaseks ning pärast registreerimist maksma Eestis käibemaksu siin tehtud kaugmüügilt. Kuna kaugmüügi puhul teise liikmesriigi maksukohustuslane üksnes registreerib end siin maksukohustuslaseks, kuid enamasti ei tegele Eestis kohapeal ettevõtlusega (nagu postimüük), on tal otstarbekas kasutada võimalust määrata oma kohustuste täitmiseks Eestis maksuesindaja.

Kuni Eesti piirmäära ületamiseni ja siin maksukohustuslasena registreerimiseni tuleb teise liikmesriigi maksukohustuslasel Eestis tehtavat kaugmüüki käsitada oma liikmesriigi riigisisese käibena ja maksta sellelt vastava määraga käibemaksu. Sama kehtib ka Eesti registreeritud maksukohustuslase puhul, kes teeb kaugmüüki teises liikmesriigis. Kuni vastava liikmesriigi kaugmüügi piirmäära ületamiseni maksustatakse kaugmüüki Eesti riigisisese käibena. Teises liikmesriigis kaugmüügi piirmäära ületamisel tuleb Eesti maksukohustuslasel registreerida end seal maksukohustuslaseks ja hakata vastavasse liikmesriiki teostatavat kaugmüüki maksustama ja deklareerima seal. Samas vabaneb ta vastava kauba käibe maksustamisest ja deklareerimisest Eestis, kuna tegemist ei ole Eesti käibega ning välisriigis toimuvat kauba käivet Eestis ei deklareerita. Selliste tehingutega seotud sisendkäibemaksu saab aga isik siiski maha arvata välisriigis toimuva ettevõtlusega seotud sisendkäibemaksuna.

Kui maksukohustuslane tegeleb kaugmüügiga mitmesse liikmesriiki, siis tuleb pidada eraldi arvestust eri liikmesriikides tehtava kaugmüügi kohta ning jälgida vastavate liikmesriikide kaugmüügi piirmäärasid. Kaugmüügi piirmäärad erinevates liikmesriikides võivad olla erinevad kuni kaks korda. Selle tõttu on mõistlik huvi pakkuvate liikmesriikide kohta piirmäär järgi vaadata.

Kui kaugmüügiga tegeleval maksukohustuslasel tekib registreerimiskohustus kaugmüügi piirmäära ületamisel ühes liikmesriigis ning ta hakkab vastavasse liikmesriiki tehtavat kaugmüüki seal maksustama, peab ta siiski jätkama Eesti riigisisese käibena maksustamist nendes liikmesriikides tehtavat kaugmüüki selles osas, kus piirmäär ei ole veel ületatud.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht