Raamatupidaja lisab ettevõtte tordile kirsse

Kuidas Sa raamatupidamise juurde üldse jõudsid?

Jõudsin raamatupidamise juurde kogemata nagu ikka. Õppisin majandusküberneetikat, töötasin lühikest aega nõukogudeaegses Statistikaametis, siis olin lastega kodus. Siis sattusin kuidagiviisi raamatupidamise juurde - seda oli lihtne õppida. Aga mida rohkem teed, seda targemaks saad, kusjuures mingil hetkel muutub asi isegi huvitavaks.

Olulisim töökoht oli mul Saksa päritoluga professionaalsete teenuste büroos Rödl & Partner, kus käisin ka esimesel ametlikul tööintervjuul. Kandideerisin nooremraamatupidajaks ja lootsin, et saan alguses mõnusalt ametit õppida. Esimesel tööpäeval aga selgus, et mind välja õpetama pidanud kolleeg lahkub juba järgmisel päeval ning ma jään assistendiga kahekesi. Rabelesin välja ja mõni aeg edasi sai minust juba juhataja. Umbes 5 aastat tagasi lahkusin palgatöölt ja rajasin oma büroo. Rahvusvahelisest büroost lahkumine oli suur kannapööre, aga samas väga huvitav kogemus. Oma asja ise ajada on väga põnev, seda muidugi eeldusel, et sul on asi, mida ajada. Minu jaoks oli oluline oma äri jalgadele saada nii, et ei tööta end hingetuks ja samas saad leivale ka väikese võikillu peale. Samas ma ei arva, et oma ettevõtte peaks rajama kohe verinoorelt, sest  on hea, kui alguses saad omandada kogemusi mõnes suures firmas.

Praegu pole Sa pelgalt raamatupidaja, vaid nagu Hunt Kriimsilm oma 9 ametiga.

Kõik oleneb sellest, mida raamatupidamiseks nimetada ja kuidas seda defineerida. See, et toksid andmeid arvutisse, ei ole raamatupidamine, vaid sisestamine. Mul on sellist sisestamistööd vähe, rohkem on ikka mõttetööd ja ajude krussimist. Ma koolitan, koostan aruandeid ja nõustan. Otse loomulikult tuleb lõpuks teha natuke sisestamistööd ka, sest muidu ei saa tulemusi kätte.

Oled Sa siis rohkem juht või raamatupidaja?

Olen mõlemat, siin on piiri raske tõmmata. Õppisin Rödlis väga palju, aga täna saan oma kliente nõustades järjest enam aru, kui oluline on unternemerisches denken  - mõtle ettevõtjana, saa aru, mis on kliendi äri põhireeglid. See on see, millega raamatupidajad peaksid rohkem arvestama. Just see on see iva, mida pidevalt püüan jälgida. Ma panen end kliendi sussi sisse ja mõtlen, mis on tema jaoks oluline. On miljon pisiasja, mida raamatupidaja saab oma teenustetordile kirsiks panna. Vaata lahtiste silmadega! Näiteks kui oled panga laekumised sisestanud, vaata üle, mis arved on veel laekumata ja uuri järgi, miks need rahad laekumata on. Aja rahad koju! Sinu käekäik sõltub ju vägagi sellest, kui hästi Su kliendil läheb.

Kas see mõtteviisi muutus liiga suur pole raamatupidajate ja juhtide jaoks?

On halb, kui raamatupidamist käsitletakse ainult kui infovahetust ettevõtja ja riigi vahel, ning raamatupidajalt oodatakse vaid seda, et deklaratsioonid oleks õigeaegselt esitatud ning maksud makstud. See on niisama primaarne kui hommikune hambapesu.

Raamatupidaja suudab küll ettevõtjana mõelda – tal on ju kõige rohkem infot. Küsimus on pigem selles, kas ta tahab seda teha, mis selleks motiveerib ning mida juht temalt ootab.

Kuidas Sa Pärnu Konverentside programmijuhiks said?

Jälle juhuslikult. Enne esimest  konverentsi tulid korraldajad minu juurde ja ütlesid, et vajavad programmi kokkupanekul abi.  Ma töötasin toona Rödlis ja olin teinud varem vaid mõned koolitused või üritused. Konverentsi ette valmistamine oli ääretult põnev ja huvitav kogemus.  Meil oli suurepärane tiim ja väga hea sünergia, kuigi kogu aeg oli tuli takus. Konverents oli ülimenukas, kokku tuli üle viiesaja inimese. Samal ajal oli kuus paralleelsessiooni. Toona läbivat peateemat ei olnudki, teemasid oli seinast seina. Hästi palju oli ka töötubasid.

Mäletan, et istusin hommikul enne konverentsipäeva Strandi kohvikus, kui rahvas hakkas bussitäite kaupa saabuma. Inimmass paistis lõputu. Olin päevajuht ka, ja selline rahvamass oli alguses päris hirmutav. Konverents õnnestus aga hästi ning järgmisel aastal oli rahvast veelgi rohkem. Tegin programmi järjest viis-kuus aastat, siis tuli väike paus. Nüüd olen aga tagasi.

Mida ühe konverentsi programmi kokku panek Sulle annab?

See tähendab endale pidevalt piitsa andmist, sest pead kõigega kursis olema. Sa pead teadma, mis raamatupidamise põllul põleb. Ma lähenen niipidi, et mida mina kui raamatupidaja tahaksin teada saada. See on natuke selline egoistlik värk ka – lähtun sellest, mida mul on vaja.

Selle aasta peateema Kulu ja arvestus mõlkus mul juba ammu meeles. See on teema, millel pole ühest ja selget lahendust. Näiteks käibedeklaratsioon on alati täpselt samasugune. Kuluarvestuse puhul võib aga samade algandmetega saada sadu erinevaid tulemusi, sest siin pole ühtseid reegleid. Kui käisin Tallinna Lennujaama finantsjuhi Anneli Turkiniga kohtumas, et teda konverentsile kutsuda, küsis ta, miks ma sellise teema valisin - kõigil on ju kuluarvestus juba olemas. See oli nii hea küsimus, et lisas minu jaoks teemale hoopis uue dimensiooni. Tõepoolest on kuluarvestus kõigil olemas, aga kas see on ka täiuslik? On see tegelikult valmis ja ajakohane? Lennujaama kontoris tuli mulle meelde Ülemiste vanake ja tekkis analoogne küsimus, et kas ettevõtte kuluarvestus saab üldse kunagi valmis.

Programmitiimi esimesel kokkusaamisel pakkus Tartu Ülikooli Ettevõttemajanduse instituudi dekaan Toomas Haldma välja, et läheneme kuluarvestusele väärtusahelat mööda. Vaatlemegi konverentsil kuluarvestust erinevates sektorites ja tsüklites ning võtame teema kokku kogu väärtusahela lõikes. Kuluarvestuses tuleb kõige suurem töö ära teha ju siis, kui hakatakse toodet välja mõtlema ja arendama. Siis tuleb välja arvutada, kui suur see koore- ehk kasumikiht tuleb.

Mul on väga hea meel, et konverentsi esinejate seas on nii palju finantsjuhte ja praktikuid, kes on iga päev ise asja sees ning oskavad vastata ka praktilistele küsimustele.

Mida ise selle aasta konverentsilt kõige enam ootad?

Ise ootan kõige rohkem Kasutamata võimsuste maksumuse arvestamise teemat, millest räägivad Toomas Haldma jaEstiko ASi finantsjuht Eveli Opmann. Igal konverentsil peab ikka ka midagi uut olema ning see teema on täna väga aktuaalne.

Ja siis ootan veel väga taaskohtumist Anne Nuudiga, kes on lubanud teha koondülevaate kõigist uuendustest, mis viimasel ajal arvestusala toimunud on. Anne on Raamatupidamise Toimkonna liige ja Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuses ning kursis kõigega, mis toimunud või tulemas. Õhus on praegu arvestusalal nii palju muudatusi, katsume need koos üle vaadata ja selgusele saada, mis suunas me liigume.

Ja muidugi ootan pidu, sest sel aastal on lubanud esinema tulla Väikeste Lõõtspillide Ühing, kes on ka minu üks suuri lemmikuid.

3 argumenti, miks konverentsile tulla:

Juht saab endale mõtleva ja hea abilise.Ettekandeid toetavad praktilised töötoad.Lisaks teadmistele vajab raamatupidaja ka vaheldust ja kolleegidega kogemuste vahetamist. Pärnus on kahe tõsise tööpäeva vahel tore pidu, mis annab selleks ideaalse võimaluse.