Valitsus arutas kabinetinõupidamisel käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõstmise analüüsi ja otsustas toetada ettepanekut tõsta piirmäära 25 tuhande euroni.
- Käibemaksukohustusluse piirmäära tõstetakse Foto: Pixabay
Valitsuse tegevusprogrammi 2015-2019 kohaselt vähendatakse väikeettevõtluse halduskoormust ning analüüsitakse alternatiive mikroettevõtluse maksustamise lihtsustamiseks. Ettevõtete (kaasa arvatud FIE-de) maksuvaba käibe piirmäära tõstetakse 16 000 eurolt 25 000 euroni. Õigusaktide lihtsustamine ja halduskulude vähendamine ettevõtjatele on uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide seas olulisel kohal.
Eestis on seni olnud piirmääraks 16 000 eurot, mis kehtib 1. aprillist 1995 (sel ajal 250 000 krooni).
Raamatupidamise seaduse kohaselt on mikroettevõtja osaühing, mille puhul üheks näitajaks on müügitulu aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär on lihtsustus mikroettevõtjatele. Ettevõtjad, kelle maksustatav käive ei ületa piirmäära, ei ole kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima, kuid võivad seda soovi korral teha. Isik peab end registreerima käibemaksukohustuslasena päevast, mil tema maksustatav käive kalendriaasta algusest ületab kehtestatud piirmäära.
Maksuhalduri koormus kahaneb, ettevõtja oma jääb samaks
Rahandusministeeriumi analüüsist selgub, et kui piirmäära tõsta 25 000 euroni, oleks aastas 4702 isikut, kellel piirmäär täituks. Maksuhalduri koormus isikute KMKRi registreerimisel väheneks 241 juhtumi ning maksimaalselt 19 tööpäeva võrra.
Käibedeklaratsiooni esitamine ettevõtjale samas olulist halduskoormust ei kujuta - maksuhalduri andmetel kulub 51% maksukohustuslastest sellele vaid kuni 15 minutit. PRAXISe käibemaksuga seotud uuringust selgub, et keskmiselt kulub käibedeklaratsiooni täitmisele kuus 51 minutit. Ministeeriumi hinnangul registreeritakse end käibemaksukohustuslaseks eeskätt seeõttu, et see on majanduslikult kasulik.
Riigieelarvesse jääks piirmäära 25 000 euroni tõstmisel laekumata 2,4 miljonit eurot ehk 0,14% käibemaksu kogu laekumisest.
Algselt tegi Rahandusministeerium ettepaneku tõsta piirmäära 40 000 euroni, et soodustada mikroettevõtlust, võrdsustada konkurentsitingimusi ja vähendada halduskoormust.
Piirmäära tõstmiseks tuleb saada ka luba Euroopa Liidu Nõukogult.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.