Maksuameti esimest korda kogutud andmetest selgub, et töötajate sportimiselt kogutav erisoodustusmaks on riigieelarve üldise mahuga võrreldes kommiraha, esmakordselt on valitsus seadnud maksu kaotamise poliitiliseks eesmärgiks.
- Töötajate sportimiselt võiks erisoodustusmaksu kaotada Foto: Pixabay
Nädal tagasi tegi tööandjate keskliit rahandusministeeriumile ettepaneku muuta töötaja tervisele tehtud kulutused ettevõtluskuludeks kuni 50 euro ulatuses töötaja kohta kuus. Rahandusminister Sven Sester teatas, et tal on rõõm tõdeda, et liikumisharrastuse toetamine erisoodustusmaksu kaotamise kaudu on tööplaanis esmakordselt ühise poliitilise eesmärgina.
Varem diskuteerisid poliitikud selle üle, et töötajad saavad eelise töötute ees ning töötajate sportimiselt laekuva erisoodustusmaksu kadumine lööb põntsu riigieelarvesse. Mullu aga kogus maksuamet esimest korda infot selle kohta, kui paljud ettevõtted ning millises ulatuses oma töötajate sportimisse panustavad. 2015. aasta 11 kuu jooksul deklareeris 915 äriühingut 2,6 miljoni euro eest kulutusi töötaja tervise edendamiseks, millelt maksti erisoodustusmaksu 1,72 miljonit eurot. Tänavuse riigieelarve maht on sealjuures pea 9 miljardit eurot.
Mullu aprillis esitas töötajate sportimiselt erisoodustusmaksu kaotamise eelnõu Keskerakond. Toonane rahandusminister ja tuntud tervisesportlane Jürgen Ligi esitas tollal vastuväited, mida peale eelarve täitmise oli laias plaanis kolm: spordi toetamisest saaks palgalisa, soodustusest saavad kasu ainult töötavad inimesed, iga uus maksusoodustus muudab maksude haldamise keerulisemaks ja kallimaks ning suurendab maksupettuste ohtu.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.