Milline on Eesti arvestusala hetkeseis?

Uuring on jätk Maailmapanga poolt 2004. aastal koostatud aruandele standardite ja eeskirjade järgimise kohta (nn ROSCi aruanne), kus hinnati Eesti raamatupidamise ja auditeerimise tavasid ning analüüsiti nii kohustuslikke nõudeid kui ka tegelikke tavasid. Uuringus analüüsiti 2004. aasta ROSCi aruandes toodud soovitusi ja võrreldi neid Eesti seadusandluses ja praktikas aastatel 2004-2014 toimunud muutustega.

Rahandusminister Sven Sesteri jaoks oli uuringu kõige olulisem sõnum see, et oleme viimased kümme aastat teinud head tööd ja võime lugeda end selle valdkonna maailma parimate hulka. „Tulevikku vaadates on kõige tähtsam, kuidas edasi parandada meie majanduskeskkonda nii, et igaühel oleks maksimaalselt lihtne olla ettevõtja ja maksta ausalt makse,“ lisas Sester.

Üldhinnang Eesti arvestusala olukorrale on hea

Uuringust selgus, et üldiselt on Eesti teinud märkimisväärseid edusamme raamatupidamise, finantsaruandluse ja auditeerimistegevuse valdkonnas ning Eestis raamatupidamist, finantsaruandlust ja auditeerimistegevust reguleeriv seadusandlus on kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. Arvestusala korralduse head taset tõestab ka Eesti 24. koht auditeerimise ja aruandlusstandardite tõhususe osas Maailma Majandusfoorumi 2014.–2015. aasta globaalses konkurentsivõime aruandes. 

Finantsaruandluse osas on alates 2004. aastast toimunud kaks suuremat muutust: esiteks, XBRLpõhise elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt raamatupidamise aastaaruannete esitamiseks 2010. aastal (nn. e-aruandluskeskkond) ja teiseks, Eesti raamatupidamise hea tava üleminek täismahus IFRSilt (s.t. ELi poolt vastu võetud IFRSilt) väike- ja keskmise suurusega ettevõtete IFRSile (SME IFRS) 2013. aastal. Mõlemad muutused on osutunud üsna edukateks.

Audiitortegevuse valdkonnas on toimunud mitmeid olulisi edasiminekuid. 2004. aasta ROSCi aruandes leiti, et audiitortegevuse regulatsioon Eestis ei vasta rahvusvahelistele parimatele tavadele ning hinnanguliselt 50% audititest on halva kvaliteediga. Sellest ajast on toimunud märkimisväärne positiivne areng põhiliselt seoses uue audiitortegevuse seaduse vastuvõtmisega 2010. aastal. Audiitorite töö kvaliteediga seotud probleeme on teadvustatud, Audiitorkogu poolt teostatud kvaliteedikontrolli mehhanismi on täiustatud ja kvaliteedikontrolli mitteläbivatele audiitoritele ettenähtud sanktsioone on reaalselt rakendatud, muuhulgas tühistades korduvalt nõudeid rikkunud audiitorfirmade tegevuslitsentse. Avalikuks järelevalveks loodi Järelevalvenõukogu. Nende meetmete tulemusena on auditeerimise kutseala ja audiitorite töö kvaliteet oluliselt paranenud. Viimastel aastatel on Eesti Audiitorkogu töötanud välja auditeerimistarkvara E-dok.

Probleemsed valdkonnad, mida edasi arendada

Probleemsed või esmajärjekorras edasist arendamist vajavad valdkonnad on uuringu põhjal:

Ebapiisav seaduse täitmise tagamine. Ehkki umbes 15% kõikidest äriüksustest on jätnud oma raamatupidamise aastaaruande äriregistrile esitamata, ei ole sellel olnud nende jaoks tõsiseid tagajärgi. Lisaks sellele on suhteliselt suur osa audiitorite aruannetest märkustega või isegi negatiivsed, kuid ka see ei ole asjaomaseid ettevõtteid eriti mõjutanud. Seetõttu ei ole ettevõtted motiveeritud tõhustama oma finantsaruandlust.Valdkonna jätkusuutlik rahastamine. Viimase kümne aasta jooksul on mitmeid suuri arenguid raamatupidamise ja eriti auditeerimise reguleerimise valdkonnas rahastatud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi alusel. Kuna see rahastamine on lõppemas, on tekkinud küsimus, milline on raamatupidamis- ja auditeerimistegevuse rahastamise mudel tulevikus.Ülereguleerimine. Praegu kehtivas seadusandluses toodud avaliku huvi üksuste määratlus on väga lai, hõlmates ka üksusi, millel ei ole tegelikku aruandluskohustust laia avalikkuse ees (neid määratletakse avaliku huvi üksusena ainult seetõttu, et nad ületavad teatud piirmäärasid, mis on seotud ettevõtte suurusega). See tekitab nendele üksustele mittevajalikku halduskoormust. Riik on probleemist teadlik ja avaliku huvi üksuse määratluse muutust kaalutakse.Seadusandluses toimuvad muutused võivad olla negatiivse mõjuga. Uues raamatupidamise seaduses võetakse kasutusele uued aruandlusraamistikud Eesti hea raamatupidamise tava osas väike- ja mikroettevõtete jaoks. Eksisteerib oht, et selle tulemusena kaob viimase kümne aasta jooksul hästi toiminud läbipaistev ja lihtne süsteem.Standardeid väljaandva organisatsiooni sõltumatus. Uues raamatupidamise seaduses nõutakse, et kõik Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid peab kinnitama Rahandusministeerium. Lisaks sellele sõltub Raamatupidamise Toimkond ministeeriumist rahaliselt ja puudub eelarve, mida Raamatupidamise Toimkond võib oma äranägemise järgi kasutada. See võib seada ohtu Raamatupidamise Toimkonna sõltumatuse.Tõhustamaks raamatupidamisvaldkonna hariduse kvaliteeti kutse- ja kõrghariduse tasandil, on oluline luua elektroonilised õppekeskkonnad, sealhulgas riiklike andmekogude demoversioonid. Samuti on puudus eesti keelde tõlgitud raamatupidamisalastest raamatutest.Kuna siiani esineb olukordi, mil ettevõtted on kohustatud dubleerivalt esitama samu andmeid mitmele riigiasutusele, on oluline, et riik jätkaks riiklike andmekogude integreerimist, vaataks kriitiliselt üle ettevõtetelt nõutavad andmed ja soodustaks elektrooniliste kanalite võimalikult laialdast kasutamist. Samal ajal tuleks veenduda, et see ei tekita mikro- ja väike-ettevõtetele täiendavat halduskoormust, näiteks riigi e-arvete süsteemi juurutamisel tuleks hoolikalt analüüsida, kas see peaks olema kõikidele äriüksustele kohustuslik või vabatahtlik.

Uuringut rahastati Eesti-Šveitsi koostööprojekti rahadest. Koostööprojekti raames eraldati Eestile 1,8 miljonit Šveitsi franki (ligi 1,5 miljonit eurot) ning projekti eesmärk oli äriühingute finantsaruandlust reguleeriva ühenduse (ELi) õigustiku tõhus rakendamine ja jõustamine. Raha kasutamise osas tegi Eesti oma ettepanekud Šveitsile ja eraldas siis pärast heakskiitu konkreetsete projektide tarbeks. 

Allikas: Arvestusala õigusraamistiku ja praktika muutused aastatel 2004–2014