- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lehis: kas meie elektrooniline rahakott ühendatakse MTAga?
Kas maksuameti eesmärk on tõesti ainult muuta Uberiga infotehnoloogilist arenduskoostööd tehes raha teenivate inimeste elu lihtsamaks või on kaugem eesmärk iga inimese elektrooniline rahakott ühendada „märkamatult ja mugavalt“ maksuametiga, tõstatab Eesti Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis küsimuse.
Loe Lasse Lehise arvamust.
Iseenesest on tervitatav, kui maksuamet (MTA) soovib ajaga kaasas käia ja tehnika arengut oma huvides ära kasutada. Iseküsimus on muidugi see, kas nende eesmärk on tõesti ainult muuta Uberi kaudu raha teenivate inimeste elu lihtsamaks või on siin teatud tagamõte, et hakata vaikselt arendama totaalseid jälgimissüsteeme, mis ühendaks iga inimese elektroonilise rahakoti „märkamatult ja mugavalt“ maksuametiga. Paljudele võib selline areng meeldida, paljudele ilmselt siiski mitte nii väga.
Seaduse küsimus
Teine asi on see, et mis tahes elektrooniline lahendus ei saa muuta ega asendada seadust. Siit koorub edasi kaks küsimust. Üks on see, millisel õiguslikul alusel MTA neid andmeid kogub, hoiab ja kasutab. Maksukorralduse seaduses on väga selgelt kirjas, kuidas, kellelt ja milleks andmeid kogutakse. Seadus küll ei keela maksumaksjal ega kolmandatel isikutel vabatahtlikult anda infot kas enda või kellelgi teise majandustehingute kohta. Sel juhul tekib küsimus, mis on sellise info kvaliteet ja tähendus ning kes vastutab info õigsuse eest.
Autor: Virge Haavasalu, Äripäev
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele