Rootsi pankadele karmistuvad reeglid enne teisi

Turud hindavad iga päev riikide riskitaset ja see kajastub hindades. See ei ole tark lähenemine, kui reeglid ei võimalda pankadel seda oma kapitali planeerimisel arvesse võtta, ütles agentuurile Bloomberg Rootsi finantsinspektsiooni pangandusala direktor Uldis Cerps.

Viimasel viiel aastal on Kreeka mitu korda pankroti äärel vaakunud. Kas või üksi Euroopat vaadates on riikide võlakirjade tootluses suured käärid. Osale riikidele, nagu Saksamaa, Šveits ja Taani, maksavad investorid lühiajaliselt raha laenamise eest isegi peale. Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirja tootlus on 7,5%.

Euroopa Liidu tasemel on teemat korduvalt arutatud, kuid Rootsi on otsustanud, et ei jää teisi järele ootama. Rootsi regulaatorid on neljale suurimale pangale öelnud, et nad ei saa kasutada standardmudeleid, mis võimaldavad riigivõlakirjad riskivabaks hinnata – sellisel juhul pole vajadust võimalike kahjumite katteks puhvrit hoida. Pankadel paluti välja pakkuda oma nägemus, kuidas riigivõlakirjadega seotud tegelikke riske hinnata ja arvesse võtta. Hetkel vaeb inspektsioon neljalt suurpangalt ja Rootsi ekspordikrediidi asutuselt laekunud ettepanekuid. Oma seisukoha lubab finantsinspektsioon kujundada tuleva aasta alguseks, ütles Cerps.

Cerps ütles, et ei usu, et need uued meetmed pankadelt väga suurt lisakapitali nõuaksid. Pigem on see samm n-ö korras majapidamise tagamiseks.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pakkus tänavu välja, et pankadele tuleks kehtestada limiidid, kui palju nad riigivõlakirjadesse investeerida võivad. Tema sõnul peavad aga nii kaugeleulatuvad sammud olema osa globaalsetest arengutest.

Rootsi nelja suurpanga - Nordea, SEB, Handelsbankeni ja Swedbanki - varad ületavad Rootsi SKP ligi neli korda. Rootsi pole ühinenud eelkõige euroalal ehitamisel oleva pangandusliiduga, mis allutab suurpangad ühtse järelevalve ja vajadusel saneerimise alla.