OÜtajad pihtide vahel

„Eeldame, et riigikohtu otsusest tulenevalt korrigeerivad sellist skeemi kasutanud ettevõtjad siiski ise oma edasist maksukäitumist. Et olla kindel, kas juhendit on korrektselt mõistetud, julgustame ka meiega ühendust võtma. Kui juhendile vaatamata jätkatakse OÜtamisega, siis on võimalik alustada ka kontrolli,“ hoiatas maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik OÜtajaid. Ta lisas, et kui OÜtajad oma käitumist ei korrigeeri, on võimalik, et hoiatusele järgneb ka maksumenetlus.

Aus magab rahulikku und

Ettevõtja Olari Taali sõnul on Eestis üle 70 000käibemaksukohustuslase ning kui nad kõik looksid lisaväärtust, siis oleks ühiskond oluliselt jõukam. Samuti on Taali hinnangul ettevõtluse ja OÜtamise vahel konkreetne piir. „OECD andmetel oli meil 2013. aastal varimajanduse osakaal üle 20%. Kui on näiteks kaks müügimeest ja mõlemad on brutopalgaga 1500 eurot, siis, kui teha lihtne arvutus, üks saab teisest endale raha kuludeks umbes 1,7 korda rohkem,“ tegi Taal ebavõrdse olukorra puust ja punaseks. Kui üks müügimees saab oma palga koos tööjõumaksude ja käibemaksuga OÜ alt välja võtta, siis teine müügimees saab ausa palga maksude võrra väiksemana kätte.

Maksurisk on suur

Attela Advokaadibüroo vandeadvokaadi Marko Saagi sõnul on õigusselgust silmas pidades iseenesest tore, et maksuhaldur on teinud viimastest nn OÜtamist puudutavatest riigikohtu lahenditest lihtsasti loetava kokkuvõtte juhendmaterjali vormis.

Ettevõtjad, kelle tegevuses esinevad kohtulahendites või juhendmaterjalis toodud tunnused, võiksid Saagi hinnangul oma tegevuse kindlasti üle vaadata. „Võimalik maksurisk on kindlasti suur. Nimelt loetakse kohtulahendite kohaselt äriühingule tehtud väljamakse selle ümberkvalifitseerimisel netotasuks, mitte brutotasuks või kogu palga fondiks. Seega arvutatakse sellisel juhul ühingule tehtud väljamaksele kõik maksud otsa,“ selgitas Saag.

Täismahus artiklit loe Äripäevast