Rajatiste käibemaksustamine

Kinnisasja käibemaksustamisest on juttu olnud korduvalt. Küll aga ei ole veel piisavalt tähelepanu pööratud asjaolule, et kinnisasja mõiste tsiviilseadustike üldosa (TsÜS) seaduse ja käibemaksuseaduse (KMS) alusel on mõnevõrra erinev. TsÜS § 50 lg 1 alusel on kinnisasi maapinna piiritletud osa ehk maatükk. TsÜS § 54 lg 1 lisab, et Kinnisasi on käibes koos selle oluliste osadega, milleks on ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et KMS laiendab tunduvalt kinnisasja mõistet. KMS kohaselt loetakse kinnisasjaks ka hoonestusõigust, tehnovõrku või –rajatist, ehitist kui vallasasja ja korteriomandit ning korteri hoonestusõigust. Ehk, siis KMS on mõiste sõnastatud tunduvalt laiemalt.

Maksumaksjatel tuleb tähelepanelik olla just mõistete defineerimisel, sest ehitise, hoone või rajatise mõiste sisustamisest sõltub tehingu käibemaksukäsitlus. Tavalise teisaldatava müügiputka võõrandamisel võib juhtuda, et seda tuleb käsitleda kui kinnisasja võõrandamist. Nagu mainitud, siis KMS loeb kinnisasjaks ka ehitise kui vallasasja ja ka rajatise, siis on oluline teada, mida ühe või teise mõiste all mõeldakse. EhS § 3 alusel on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Kusjuures võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga on definitsioonist välja jäetud „aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud“. Nüüd on siis aluspinnasega ühendatud või sellel toetuv asi. Tõlgendamiseks annab see rohkem ruumi, mis aga tähendab, et ebaselgus on ka suurem. Kui rääkida teisaldatavast müügikioskist või kasvõi koerakuudist, siis kahtlemata nad toetuvad maapinnale ja neid on ka võimalik teistest asjadest eristada.

Samamoodi tekib tõlgendamise probleem rajatise puhul. EhS § 3 lg 2 kohaselt on rajatis mis tahes ehitis, mis pole hoone (hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis). Seega on rajatised näiteks tammid, teed, staadionid, seikluspargid, mänguväljakud ning isegi veekogu põhja süvendamisega rajatud laevakanalid. Sama moodi aiad, sidekaablid, kommunikatsioonid, kütusemahutid, välikaminad, varjualused jne.

Riigikohus on täpsustanud, et tehnorajatise all tuleb silmas pidada eelkõige elektri- ja sideliine, gaasi-, soojus- ja veetrasse ja muid sarnaseid liine, trasse ja juhtmeid (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigus hoidmiseks vajalikke abirajatisi nagu alajaamad, mahutid jms, mis on tehnorajatised kitsamas tähenduses.

Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et KMS § 16 lg 2 p 3 alusel on kinnisasja müük maksuvaba käive. Kui maksumaksja otsustab müüa rajatise või hoone, siis kohaldatakse sellele müügile kinnisasja käibemaksuga maksustamise sätteid. Samuti tasub olla tähelepanelik kinnistute ostmisel ja müümisel. Juhul kui kinnistul asub kasutuses olnud ehitis, siis on tegemist maksuvaba käibega, mille vabatahtlikust maksustamisest tuleb maksuhaldurit kirjalikult enne tehingu toimumist informeerida. Kui müüja ei ole seda õigeaegselt teinud, siis on tehingule käibemaks ekslikult lisatud ja ostjal ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Küll aga tuleb ekslikult käibemaksu lisanud müüjal see käibemaks riigile tasuda.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht