Millal on OÜtamine töösuhe?

Riigikohus langetas eelmisel nädalal olulise OÜtamist ja töösuhet puudutava otsuse. Nimelt andis kohus AS Sirowa ning Maksu- ja Tolliameti kohtuvaidluses õiguse maksuhaldurile, kes kvalifitseeris kosmeetika maaletooja Sirowa Tallinn juhatuse liikmete OÜde poolt ettevõttele osutatud teenused ja nende eest saadud tasu ümber vastavalt töösuhteks ja palgaks.

Advokaadibüroo Vilgerts Loor maksuadvokaadi Kaido Loori sõnutsi on lahendiga seoses näha, et kohtu laual on olnud palju väga huvitavaid valikuid – olgu või näiteks otsuse p.-i 3.: esiteks, kuna juhatuse liikmetel olid enne kontrolliperioodi töölepingud äriühinguga, siis pidas kohus seda ajalugu piisavaks, et leida, et töösuhe jätkus., kus ettevõtja moodustab senise, oma töötajatega isetegemise (osakonna) asemele tegevuste outsource’imiseks eraldi ühingu, kuhu viiakse ka senised töötajad. Spin-offe tehakse sageli paljude kõrvaltegevustega, nt marketing, infotehnoloogia, finantsarvestus jne, et need saaks osutada teenust ka kolmandatele isikutele või kontserni teistele ühingutele,“ selgitab Loor ja lisab, et kohus pole nn. kivistumise probleemiga arvestanud ja ka maksuhaldurile on tegevuse ümberkorraldamine ja efektiivsemaks muutmine sageli pinnuks silmas (loe ka Kui innovatsioon on maksustatud).

Loor toob välja, et kohus on võtnud kõigist valikutest vastata vaid kahele põhiküsimusele

„Selline seisukoht nõuab õigussuhete „kivistumist“, sest see tekitab riske tegevuse efektiivistamisele. Näiteks paneb see lahend surve alla paljulevinud spin-offid

 „Kui me tegelikult tahame, et meie ettevõtlus saaks konkurentsivõimeliselt areneda, peaks MKS § 83 ja § 84 kohaldamist piirama selliselt, et varasemat praktikat justnimelt ei tohi arvesse võtta, mis annaks ettevõtjale kindluse oma äri paremaks kujundamisel,“ teeb Loor ettepaneku.

Advokaat toob välja ka teise huvitava aspekti: nimelt ütles kohus, et kuigi maksukorralduse seadus kaitseb maksumaksjat ebamõistlikult pika revisjoni eest, ei paku see kaitset olukorras, kus selle ebamõistlikult pika ajavahemiku jooksul on toimunud revisjon, kohtumenetlus ja veelkordne revisjon, justkui need oleksid maksumaksjat vähem kurnavad. „See seisukoht annab rohelise tee madala kvaliteediga maksuotsuste tegemisele, sest neid saab maksuhaldur pärast kohtus kaotamist piiramatult parandada. Õiguspoliitiliselt on olemas paremaid valikuid,“  toob Loor välja ohukohad.

Kaido Loor arvates oleks hea, kui selle lahendi põhjalt tekiks sügavam, mh akadeemiline diskussioon, mis kõik tekkinud küsimused ära lahendaks, sest mujal Euroopas on siiski jõutud järeldusele, et juhtorgani liikmete tegevus on tegelikult ettevõtlus, ja imelik oleks seda teistmoodi maksustada (vt ka Ettevõtluse vastu võitlemine jäägu nõukogude aega).