Millal peab mitteresident käibemaksukohustuslaseks hakkama?

Eesti on juba päris mitmeid aastaid olnud ja on ka praegu suhteliselt soodus koht, kuhu välismaa äriühingud tahavad oma tegevuse kas tervenisti või osaliselt kolida. Paljudel juhtudel on põhjuseks loomulikult klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine, aga kindlasti mängib olulist rolli ka see asjaolu, et Eestis on suhtlus maksuhalduriga suhteliselt lihtne. Väga palju formaalsusi saab interneti teel korda ajada. Välismaalaste paremaks teenindamiseks on nüüd olemas ka e-residentsus. Eelkõige selle pärast, et ettevõtjad soovivad järjest rohkem oma äritegevust Eestisse tuua, oleks mõistlik vaadata, kas ja millal tekib mitteresidendil Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus.

Kui mitteresident soovib Eesti ettevõtlusega tegeleda, siis sõltub tema registreerimiskohustus järgmistest asjaoludest.

1) püsiva tegevuskoha olemasolu;

2) kas kauba ostja või teenuse saaja on Eestis maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane või mitte;

3) millise tehinguga on tegemist (erikord kehtib teise liikmesriigi isiku teostatava kaugmüügi ja ühendusevälise riigi isiku poolt elektrooniliselt osutatava teenuse puhul).

Kui mitteresidendil tekib Eestis püsiv tegevuskoht, siis tekib tal käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus sarnaselt Eesti residendiga. KMS püsivat tegevuskohta ei defineeri, seega tuleb lähtuda MKS-is antud mõistest, sest MKS paneb paika kõik maksustamise üldprintsiibid. MKS-i § 9 lõike 3 kohaselt on püsiv tegevuskoht koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.

Niisiis saab mitteresident tegelda Eestis ettevõtlusega ka siin püsivat tegevuskohta omamata. Määrav on seejuures, kas tema majandustegevus Eestis on püsiva iseloomuga või saab väita, et mitteresident tegutseb siin mingi ühekordse lepingu raames. Viimasel juhul ei teki tal Eestis püsivat tegevuskohta ja selle üle otsustamisel, kas ta on Eestis maksukohustuslane, tuleb lähtuda teistest kriteeriumidest.

Eestis püsivat tegevuskohta mitteomava mitteresidendi puhul tuleks vaadata, millistel juhtudel peab ta ennast Eestis maksukohustuslasena registreerima.

Vastuse sellele küsimusele annab KMS-i § 19 lõige 3: registreerimiskohustus tekib mitteresidendil, kes ei oma Eestis püsivat tegevuskohta, kuid kellel tekib Eestis maksustatav käive, mida maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata. Selle sätte alusel ei teki registreerimiskohustust kaugmüügi puhul ja üldse ei teki registreerimiskohustust nullmääraga maksustatava käibe puhul (v.a kauba ühendusesisene käive) või kui välisriigi isik on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel.

Lahtiseletatult tähendab see säte, et Eestis püsivat tegevuskohta mitteomav mitteresident muutub Eestis maksukohustuslaseks, kui üheaegselt kehtivad järgmised asjaolud:

1) mitteresident müüb Eestis kaupa või osutab teenust isikule, kes ei ole ei maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;

2) see kaup või teenus maksustatakse käibemaksuga, kuid mitte nullmääraga.

See tähendab seda, et kui mitteresident müüb kaupa või osutab teenust eraisikule või mittekäibemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, siis tuleb tal ennast Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerida ja käibemaks Eesti riigile maksta.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht