Sutter: pettusi aitab vältida juhi eeskuju

6500 töötaja, 25 tütar- ja sidusettevõtte ning 19 teenistuse ja äriüksusega Eesti Energia on kahtlemata üks Eesti suuremaid ettevõtteid. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõdes Sisekontrolli IV aastakonverentsil, et mida suurem on organisatsioon, seda enam seda ka tähele pannakse. Ka on sellise ettevõtte puhul iga sisekommunikatsioon koheselt väliskommunikatsioon, sest avalik huvi ja tähelepanu on suured. Kui lisada siia tõsiasi, et Eesti Energia aastane hangete maht on 350 miljonit eurot ning arvelduspartnereid on üle 4000, on potentsiaalseid ohu- ja veakohti tohutult.

Hando Sutteri sõnutsi on pettuste ja skandaalide tõhusaim ennetus juhi isiklik eeskuju. „Võime teha eeskirju ja koostada eetikakoodekseid, aga kui tippjuht ise neid ei täida, joonduvad töötajad tema järgi,“ selgitas Sutter ja lisas, et kui siseaudiitor märkab, et juht ei toeta ettevõtte käitumiskultuuri, peaks ta sellele kindlasti tähelepanu juhtima.

Ka soovitas Hando Sutter koostada eetikakoodeksid, personalipoliitika põhitõed ja sisekorraeeskirjad sellised, ent need oleks mahult loetavad ja jooksvalt täiendatavad.

Eesti Energias on Sutteri sõnutsi kasutusel järgmised ennetustegevused või - dokumendid:

Personalipoliitika (puudutab värbamist, taustakontrolli, nulltolerantsi pettuste suhtes)Regulaarse puhkuse nõue (asendajal on ka kontrolli funktsioon)Majandushuvide aruanne (konkureerivad huvid on teada ja maandatud)Riskide juhtimise protsess (see on selge, järjepidev ja ennetav)Tehingute jooksev monitooring (näiteks arvete ülevaatus)Juhtide rotatsioon (parimate praktikate jagamine; täidab ka kontrolli funktsiooni)Võtmeisikuriski maandamine (tagatud on pidev järelkasv)Partnerite taustakontroll ja eetikanõudedKoolitused ja sisekommunikatsioon (juhid ja töötajad on teadlikud riskidest, väärtustest ja tegutsemispõhimõtetest)

Ettekande lõpul soovitas pikaaegse tippjuhi-kogemusega Hando Sutter otsida igal ettevõttel pettuste ennetamiseks ja avastamiseks need meetodid, mis just selles sektoris tegelikult toimivad. „Siseaudiitor ei tohi olla nagu revident ning temasse ei tohi nii ka suhtuda. Siseaudiitor peab olema juhi partner ning avama ettevõtte potentsiaale. Ning see on meelsus, mille loomisele juhid peavad kaasa aitama,“ võttis Sutter kokku tippjuhi arusaama siseaudiitori rollist ettevõttes.