Kaup on läinud, käivet pole

On rida tehinguid, mille puhul küll toimub kauba omandiõiguse üleminek, kuid mida erandina siiski käibeks ei loeta. KMS-is on see loetelu § 4 lõikes 2 ja sisaldab muuhulgas järgmisi tehinguid:

1) ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses; kauba Eestist väljatoimetamine isiku poolt ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks; riigi-, valla- või linnavara erastamine;  äriühingute, MTÜ-de või SA-de ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmine teisele äriühingule, MTÜ-le või SA-le;  ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavaheline tehing; 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmine mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmine reklaami eesmärgil.

2)

3)

4)

5)

Praktikas on nendest kuuest punktist kõige rohkem vaidlusi põhjustanud ettevõtte või selle osa üleandmine. Selle teema kohta on juba üsna suures hulgas Riigikohtu praktikat. Pikemalt peatume ettevõtte üleandmise maksustamise teemal edaspidi, ent seekord vaatame lähemalt loetelu kuuendas punktis nimetatud mittemüüdava kaubanäidise ja reklaamkingituse üleandmist.

Millal on mittemüüdava kaubanäidise ja reklaamkingituse üleandmine käive ja millal mitte?

Punkt 6 tugineb direktiivi artikli 16 teisele lausele, millest lähtudes ei ole käibemaksu objektiks näidiste jagamine ning väikese väärtusega kingituste tegemine maksukohustuslase majandustegevuse eesmärgil. Eestis, nagu seaduse tekstist selgub, on sellise väikese väärtuse ülempiiriks kehtestatud 10 eurot. Viimatinimetatud sättega seoses on küsitud, mida tähendab „mittemüüdav kaubanäidis”. See tähendab, et kaubanäidis peab olema muudetud lõplikult kasutamiskõlbmatuks kas rebimisega, augustamisega, kustutamatu märgistusega või mis tahes muul viisil, mis näidist ei hävita. Kui kaubanäidis on kasutamiskõlblik ja sellel on mingisugunegi väärtus, millega on näidist võimalik müüa, loetakse Eesti KMS-i kohaselt selle teisele isikule üleandmine käibeks.

Kusjuures tähelepanelik tasub olla ka selles osas, et kui näiteks maksukohustuslane soovib kingitusena üle anda mitmest eraldiseisvast komponendist koosnevat kingitust väärtusega 20 eurot, mille osadeks lahutamine jätab iga komponendi maksustava väärtuse alla 10 euro, siis sellise kunstliku jagamise tulemusel käibemaksu kohustusest ei pääse. Kingituse maksustatavaks väärtuseks loetakse sellisel juhul ikkagi kogu komplekti väärtus. Näiteks antakse üle kinkekorv koos suveniiride ja puuviljadega, mis kokku maksab 20 eurot. Kuid korv ise maksab 10, puuviljad 5 ja suveniirid 5 eurot, siis kinkekorvi maksustatavaks väärtuseks tuleb ikkagi lugeda 20 eurot ja maksumaksjal tekib käibemaksu kohustus. Ei ole ju eluliselt usutav, et maksumaksja andis korraga üle kolm kingitust olematu ajavahega.

 

Autor: Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling